31. märtsil külastas Eesti Jahimeeste Seltsi Saksa Vibujahi Seltsi (Deutsche Bogenjagd Verband) esindus: seltsi president Jan Riedel, asepresident Oliver Opitz ja Saksa jahiajakirjades vibujahti kajastav Christian Heinz.
Kolm vibukütti käisid vibujahiklubi „Mägilased“ kutsel kolm päeva Tartumaal koprajahil. EJS-i majja jõudsid mehed mõned tunnid enne kojusõitu. Nende muljed Eestist olid vaimustavad. Jaht läks igati korda, iga mees küttis kopra, kuid lisaks jahielamustele said nad osa varakevadisest Eestimaa looduse külmast ilust.
„Jahiõhtud ja hommikud olid väga külmad,“ meenutas Christian Heinz. „Saime kopraid varitsedes ikka korralikult külmetada, aga mulle jättis sügava mulje Eestimaa loodus ja inimeste sõbralikkus.“
Christian Heinz elab Austrias Grazi lähedal, kuid vibujahil käib Ungaris, sest vibujaht Austrias, nagu ka Saksamaal, ei ole veel ametlikult aktsepteeritud. Samasugust külalisjahti peab Jan Riedel, kes elab Saksamaal Prantsuse piiri lähedal ja käib naaberriigis vibujahil. Suhtumine vibujahti on Euroopa riikides erinev. Kui Prantsusmaal ja Ungaris võib vibuga küttida nii suur- kui ka väikeulukeid, siis Saksamaa ei ole veel valmis vibujahti legaliseerima. Nii on Saksa vibujahi seltsil kaks olulist ülesannet. Esiteks selgitada avalikkusele ja ka jahimeestele vibujahi eetilisust ning ohutust, ja teiseks tõestada teaduslike uurimistööde põhjal vibu kui jahirelva tõhusust, et jaht vibuga ei vigasta ulukeid rohkem kui tulirelvaga küttimine. Seetõttu on saksa vibujahimehed rahvusvaheliselt väga aktiivsed, et vahendada teiste riikide positiivseid kogemusi oma riigis. Saksa vibujahi seltsis on hetkel 500 liiget, lisaks sellele on 1500 jahimeest saanud vibujahialase väljaõppe.
Vibujahilitsentsi saamiseks tuleb läbida loomulikult ka jahimehe baaskursus, mis Saksamaal on väga põhjalik. Jahikoolitus kestab 4‒5 kuud, sellest teooriaosa moodustab minimaalselt 120 tundi ja praktika samuti 120 tundi. Niisiis on kõik vibukütid Saksamaal ka väljaõppinud jahimehed. Miks edeneb aga vibujahi legaliseerimine sedavõrd visalt võrreldes mitmete naaberriikidega?
Saksamaa on urbaniseerunud ühiskond, väga paljude inimeste kontakt maaeluga on õhuke ja sestap on ühiskond väga aldis vastu võtma vibujahiga seotud eelarvamusi, millest kõige tüüpilisem on loomade vigastamine noolega. Kuna vibujahivastaste protest avalikus meediaruumis on sedavõrd häälekas, siis mõjutab see ühiskonna hoiakut tervikuna, kuid mõjutab ka ametkondi ja poliitikuid, kes peavad vastu võtma otsuseid.
Üks eeldus vibujahi legaliseerimiseks on teaduslikud uurimisprojektid, mis tõestaksid vibujahi eetilisust ja ohutust. Looduskaitseorganisatsioonide surve on olnud aga sedavõrd jõuline, et teadlased muutuvad ettevaatlikuks ja on loobunud plaanitavatest projektidest. See omakorda on toonud kaasa ka lahkarvamused jahikogukonna enda sees. Jahimehed küll mõistavad vibujahti, kuid kardavad, et see võib kahjustada tervikuna kogu jahinduse mainet.
Niisiis on Saksa vibujahi seltsi kõige suurem ülesanne pidev selgitustöö ühiskonnas, tuues positiivseid näiteid mujalt maailmas. Nii näiteks on eeskujuks Taanis mitu aastat väldanud uurimisprojekt, mille tulemusel legaliseeriti mõne aasta eest metskitse- ja hirvejaht (vt ka „Vibujahimaa Taani“, Eesti Jahimees 2019 nr 3), või Madridis viimased kümmekond aastat lubatud vibujaht metsseale, et piirata metssigade arvukust suurlinnas, häirimata sealjuures linnaelanikke.
Saksa vibujahimehed osalevad viimastel aastatel aktiivselt messidel, suhtlevad meediaga ja poliitikutega. Väga head on kontaktid põllumajandusministeeriumiga, kelle haldusalasse jahipidamine kuulub.
Saksa vibujahi seltsi president Jan Riedel (autorinimega Luis Hant) avaldas aastal 2011 raamatu „Vibujaht täna“ („Bogenjagd Heute“). Ta on vibujahimehena tegev alates 2006. aastast ja on viimased viis aastat juhtinud Saksamaa vibujahiseltsi.
Mõne aasta eest toimetas Christian Heinz ka vibujahiajakirja, kuid nüüd avaldavad nad vibujahialaseid artikleid Paul Parey kirjastuse all ilmuvas jahiajakirjas Wilde Hunde, mis ilmub neli korda aastas, ja mille igas numbris on 20‒25 lehekülge pühendatud vibujahile.
EJS-i poolt tutvustasid tegevjuht Tõnis Korts ja tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe omakorda Eesti jahindust ja meie kogemusi ning probleeme vibujahi legaliseerimisel. Väga pikkade jahitraditsioonidega Saksamaa jahimehed hindavad väga väikese Eesti tööd Euroopa jahinduse maine parandamisel ja soovivad hoida siinsete mõttekaaslastega tihedaid kontakte.
TEKST: JAANUS VAIKSOO
