Saksamaal avaldavad talupidajad muret huntide pärast, kes viimasel ajal nende talupidamises elavaid loomi on rünnanud.
Saksa talupidajad, looduskaitsjad ja poliitikud kohtusid hiljuti ka hundi teemalisel tippkohtumisel, et arutada looma tulevikku, kuna kardetakse, et hundi populatsioon on kontrolli alt väljunud, kirjutas the Guardian.
Talupidajate liit nõuab reeglite leevendamist selle üle, millal võib Euroopa Liidu õiguse alusel rangelt kaitstud hunte küttida, eriti pärast seda, kui on toimunud mitmeid rünnakuid kariloomade vastu. Nad on öelnud ka seda, et maapiirkonna inimesed kardavad nii oma kui ka loomade elu pärast ning paljud talupidajad väljendavad muret ka oma elatise pärast.
Saksamaal elab hinnanguliselt 161 hundikarja (igas karjas ~8-12 looma) ning ligi 43 hundipaari ja 21 üksikisendit. Arvukus on aasta-aastalt kasvanud pärast seda, kui hunt 1990. aastal liigikaitse alla võeti.
Baieri lõunaosariik on juba teinud otsuse lubada farmeritel hunte aktiivselt lasta seal, kus kariloomad arvatakse olevat erilises ohus. Baieri liidumaa peaminister Markus Söder külastas hiljuti ka ühte mägiküla, mis oli kariloomade vastu suunatud rünnakute sündmuspaik. Tema sõnul võib olla talupidamine ohus, kui hundi populatsiooni ei majandata. “Ma ütlen seda üsna selgelt, hunt ei kuulu siia,” ütles Söder. “Oleme kehtestanud uue hunti puudutava põhimääruse… piisab ühest rikkumisest ja hundi saab piirkonnast eemaldada,” lisas ta.
Roheliste partei on vastu kristlik-sotsiaalse partei kavatsusele eemaldada kogu hundi populatsioon. Partei esindaja Harald Ebner ütles, et sellise loa andmine oleks vale. „Kiire üleskutse relvade kasutamiseks ei ole lahendus ning pidev üleskutse hundivabade tsoonide ja kvootide kehtestamiseks on vastuolus EL-i õigusega ega too kariloomapidajatele leevendust,“ ütles ta.
Keskkonnaminister Steffi Lemke, samuti rohelistest, on pooldanud nii kariloomade kui ka huntide kaitse suurendamist. “Me ei saa puhta südametunnistusega nõuda Aafrika riikides loomade kaitset, samal ajal siin öeldes, et hunti pole võimalik kaitsta,” ütles ta.
Farmerite liit Brandenburgis, kus huntide arvukus riigis on suurim, nõuab, et kehtestataks iga-aastane küttimismaht, mis tugineks Soomes ja Rootsis kehtestatud huntide arvukuse kontollmeetmetele.
Brandenburg lubas hunte lasta konkreetselt kindlaksmääratud juhtudel 2022. aastal pärast seda, kui hundid murdsid mitmeid kariloomi. Näiteks üks isane hunt kütiti märtsis pärast seda, kui loomaga seostati 76 karilooma surma.
