Veterinaarametnikud kontrollisid kokku 132 seakasvatust, millest 128 farmis peeti kontrolli hetkel sigu. Möödunud aasta kevadel toimunud kontrollide ajal peeti sigu 143 farmis.
Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis taas bioohutusnõuete täitmist kõikides Eestis registreeritud seapidamiskohtades. Veterinaarametnikud kontrollisid bioohutusmeetmete täitmist ja nende igapäevast rakendamist, näiteks kuidas toimub inimeste ja sõidukite pääs loomakasvatushoone alale, desobarjääride olemasolu ning sööda nõuetekohast säilitamist. 16 farmile tehti kontrolli tulemusel ettekirjutusi. Valdavalt olid ettekirjutused seotud desobarjääride ja desinfektsiooni efektiivsusega. Näiteks tuvastati kontrolli käigus, et olemasolev desomatt jalanõude jaoks on amortiseerunud ning raskesti puhastatav, mis omakorda võimaldab mustuse kogunemist ja vähendab desinfektsiooni efektiivsust. Veterinaarametnikud tegid ka märkuseid sigalasse sisenemisel loomapidaja käte ja jalanõude desinfitseerimise protseduuri kohta ning ettepanekuid desomattide lisamiseks. Tänaseks on järelkontrollid läbi viidud ning seakasvatajad on puudused likvideerinud.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kauba sõnul suhtuvad seakasvatajad bioohutusnõuete täitmisse täie tõsidusega. „Bioohutusnõuete täitmine ja teadlikkus nõuetest on tänu veterinaarametnike kontrollidele ja nõustamisele oluliselt paranenud. Seakatku oht Eestis püsib ja nõuab seakasvatajatelt järjepidevat hoolsust,“ ütles Kaup.
Kõik seakasvatamiseks kasutatavad hooned peavad olema registreeritud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA). Võimaliku taudipuhangu korral farmis saavad kompensatsiooni taotleda vaid need seakasvatajad, kes on kõiki bioohutusnõudeid täitnud.
Kokku kasvatati Eesti seakasvatustes kevadise kontrolli hetkel 303 103 siga, samas kui 2017.aasta kevadkontrolli ajal oli sigu 278 744. Enim sigu on Viljandimaal (89 486), Lääne-Virumaal (50 305) ja Põlvamaal (30 508). Kõige vähem peetakse sigu Hiiumaal (14 siga) ja Valgamaal (153 siga).
