18. aprillil kell 14 avatakse Põltsamaa lossis üleriiklik jahitrofeede näitus. Seal näeb hulgaliselt nii Eesti jahiulukite trofeesid, sh suurimat hunditopise kollektsiooni, kui ka välismaiseid jahitrofeesid ning väärarenguga sarvi.
„Jahitrofeede väärtustamine on rahvuskultuuri osa ja jahinduses alati olulisel kohal olnud ning sellega avaldatakse eelkõige austust emakesele loodusele“, selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust. „Lisaks sellele, et trofee hindamine annab jahimehele vajalikku informatsioon, on neil teaduslik ning hariduslik eesmärk ‒ nii saame andmeid analüüsides teada milline on eesti ulukite seisund,“ lisas ta.
Kokku toodi ülevaatamisele läbi aega enim (1933) medaliväärseid trofeesid. Komisjonides hinnati metskitse-, põdra- ja punahirvesarvi; kopra-, šaakali-, rebase-, hundi-, karu-, ilvese-, kähriku- ja mägrakoljusid; metsseakihvasid, hundi-, karu- ja ilvesenahku. Välismaistest liikidest hinnati mufloni- ja valgesaba-hirvesarvi, Hiina vesihirvekihvasid jm.
„Ülevaatamisele toodavate trofeede hulk tõuseb aasta-aastalt“, kommenteeris näituse korraldaja, vanem-trofee-ekspert Andres Lillemäe. „Tänavust trofeenäitust vaadates kajastub metskitsede ja punahirvede arvukuse tõus, aga ka seakatku tugevad mõjud metssea populatsioonile ning suurkiskjate ja põdra arvukuse vähenemine,” lisas Lillemäe.
Ligi poole võrra on tõusnud metskitsede (2017. a 434 vs 2019. a 855) ja punahirvede (2017. a 230 vs 2019. a 419) trofeede arv. Samas mahus on aga põtrade (2017. a 221 vs 2019. a 115) ja metssigade (2017. a 220 vs 2019. a 108) trofeed vähenenud. Lisaks on vähenenud suurkiskjate trofeede arv.
Jahitrofee hindamine toimus Padisel, Pärnus, Kuressaares, Rakveres, Valgas ja Tartus. Lõplikud tulemused kinnitas rahvusvaheline hindamiskomisjon 13. aprillil Põltsamaal. Näitus jääb Põltsamaa lossis avatuks 18. maini.
Lisainfo:
Andres Lillemäe
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuhi asetäitja
565 1625
andres@ejs.ee
