Oktoobriga lõppenud jahihooajal kütiti kokku 87 karu. Jahimeeste poolt realiseeriti kogu riigi poolt eraldatud küttimismaht.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul realiseeriti eraldatud küttimismaht kiirelt, mis näitab seda, et karude asurkond on heas seisus. „Karujaht lõpetati praktiliselt poole hooaja pealt, sest riigi poolt ette antud küttimismaht sai täis. Karudel läheb viimastel aastatel hästi, seda näitavad ka jahimeeste tihenenud kohtumised mesikäppadega ning nende sage esinemine rajakaamerates,“ selgitas Korts.
Esimese küttimismahu osana anti Keskkonnaameti poolt küttimisluba 82 karule. Seejärel eraldati juurde septembris teises osas kokku 4 reservluba, mis läksid Harju-, Lääne-Viru ja Järva maakondadesse ning ühe karu küttimise luba eraldati Rapla maakonda, kuna seal oli probleem mesitarusid lõhkuva isendiga. Kolmanda osana eraldati oktoobris veel üks karu küttimise luba Järvamaale seoses ühe isendi korduva mesitarude lõhkumisega. Seega sai lõplikuks küttimismahuks 87 pruunkaru.
Enim karusid (13) kütiti Lääne Virumaal, 12 mesikäppa tabati Ida Virumaal ning 11 otti Järvamaal. Läänemaal ja Võrumaal kütiti mõlemas 1 karu ning Saare ja Hiiu maakonnas karusid ei kütitudki. Saartel puuduvad andmed karude esinemise kohta.
Eesti karuasurkond kuulub loodusdirektiivi IV lisasse, mis tähendab, et karu on pärast Euroopa Liiduga ühinemist kaitsealune liik. Karule jahipidamine toimub erilubade alusel vältimaks tema poolt tekitatud tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele või muud liiki varale. Karujaht on lubatud 1. augustist kuni 31. oktoobrini.
