Keskkonnaamet kehtestas Eestis karu küttimismahuks kokku esimese osana 82 isendit.
Sel jahihooajal on lubatud küttida:
- Harjumaal 7 karu,
- Ida-Virumaal 12 karu,
- Jõgevamaal 9 karu,
- Järvamaal 9 karu,
- Läänemaal 1 karu,
- Lääne-Virumaal 12 karu,
- Põlvamaal 3 karu,
- Pärnumaal 6 karu,
- Raplamaal 5 karu,
- Tartumaal 7 karu,
- Valgamaal 3 karu,
- Viljandimaal 7 karu,
- Võrumaal 1 karu.
Hiiu- ja Saaremaale pruunkaru küttimismahtu ei kehtestatud.
Keskkonnaamet on seisukohal, et karude küttimismaht on 2021/2022. jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes osas sarnaselt eelmistele jahiaastatele, jättes 4% küttimismahust jahihooaja alguseks kehtestamata (reservi). Küttimismahu esimese osana kehtestatakse 96% Keskkonnaagentuuri poolt soovitatud pruunkarude maksimaalsest küttimismahust ehk teisisõnu 82 isendit. Reservi jäetavate isendite küttimismahu kehtestab Keskkonnaamet küttimismahu teise osana jahihooajal vastavalt lisanduvate karukahjustuste esinemisele Eesti maakondades.
Pruunkaru küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade vahel on arvesse võetud pruunkaru kahjustuste esinemist jahipiirkondades ja jahindusnõukogude esitatud ettepanekuid.
Eesti on koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021. Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 60 sama-aastaste poegadega karu pesakonna (asurkonna üldarvukus ca 600 isendit) olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks, soodustades samas tema levikuala laienemist lõuna suunas.
Keskkonnaagentuuri aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021” andmetel on eelmise aasta (2020) karu pesakondade arvukuseks hinnatud 89. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2020. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurim kui kunagi varem teadaolevalt. Samas tänavu kevadel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahjustuste hulk veelgi pisut kasvanud.
Jahiseaduse § 4 lg 2 p 5 järgi on pruunkaru suuruluk. Vastavalt jahieeskirjale võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.
Vaata Keskkonaameti korraldust siit. Küttimistabeli leiab siit.
