Pärast 2019. aasta vabariiklikku jahitrofeede näitust hinnatud materjali koondtabel on saanud avaldamisküpseks.
Kolme aasta jooksul käis ekspertide mõõdulindi alt läbi vähemalt paartuhat sarve, koljut, nahka või hammast. Neist mahtus CIC-i medaliskaalasse 1558 isendit Eestimaalt (12 ulukiliiki), sealhulgas 301 kulla-, 531 hõbeda- ja 726 pronksiskaala punktidega ning 57 isendit mujalt maailmast, sealhulgas 22 kulla-, 15 hõbeda- ja 20 pronksiskaala punktidega. Võõrsil kütitud ulukitest toodi mõõtmisele 34 erineva liigi esindajaid, kellest CIC-i medaliskaalasse mahtus 18 ulukiliigi trofeed.
Kui võrrelda esimese, teise ja kolmanda medalikategooria trofeede üldsumma osakaalu Eesti kõigi aegade keskmiste näitajatega, siis näib jätkuvat teise ja kolmanda kategooria trofeede protsendi suurenemise tendents kõrgeima – kuldse kategooria arvelt.
| Medali kategooria | EST registri kõigi aegade keskmine (%) | 2019-2020 lisandunud Eesti trofeede osakaal (%) |
| I | 27,5 | 19,3 |
| II | 33 | 34,1 |
| III | 39,5 | 46,6 |
Samas korrigeerisid kaks viimast jahiaastat Eesti jahitrofeede registri kõigi aegade tippväärtust lausa kolme ulukiliigi osas. Eesti suurima punahirvesarve väärtus on nüüdsest 241,91 punkti, suurim šaakali kolju on 28,12 punkti ja suurim rebase kolju 25,98 punkti vääriline.
Ajavahemikul 2019.-2021. aasta juuni hinnatud jahitrofeede tabelis leidub endiselt kollaseid lahtreid, mille sisuga täitmiseks ootan asjaosalistelt jätkuvalt tagasisidet.
Tabelist on kustutatud asjad, mille kohta pole jahiorganisatsioonidest siiamaani laekunud täpsustusi omaniku, jahipiirkonna (v.a. surnuna leitud loomad) ja küttimiskuupäeva (v.a. surnuna leitud loomad) kohta.
NB! Kui Sa ei leia avaldatud tabelist oma jahitrofeed või tead juhtumisi mõne tabelis leiduva kollase lahtri väärtust, siis palun pöördu e-posti aadressil: kabliku@gmail.com.
Mõõtmiste tulemusi näeb siit.
Anne Reitel
Eesti jahitrofeede registri sekretär
