Augusti lõpus leiti Eestis pärast pooltteist aastat sigade Aafrika katku nakatunud metssiga. Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop nentis Novaatorile, et haiguse tegeliku leviku osas selguse saamine võib võtta kuni pool aastat.
Veterinaar- ja toiduamet järeldas juhtumi põhjal, et sigade Aafrika katk pole Eesti keskkonnast ja metssigade populatsioonist täielikult kadunud. Viltropi sõnul ei tohiks kõrvale heita aga ka teisi selgitusi. “Ei saa välistada, et tegemist on teatud mõtted uue nakkusega. Viirus võib pärineda nakatunud metssealt, mis kütiti ajal kui viirus veel aktiivselt levis, kuid mis on jäänud uurimata ja mille liha sügavkülmas tänaseni seisnud. Jäägid sellest lihast võisid jõuda metssigadeni näiteks avatud kompostihunnikust või viidi need lihtsalt metsa alla,” selgitas professor.
Samuti on rohkesti näiteid sellest, kuidas on levinud viirus inimese vahendusel – suure tõenäosusega nakatunud sea lihaga – sadade kilomeetrite taha algsest koldest, näiteks Tšehhi, Belgiasse ja Kreekasse. Nõnda ei saa täielikult välistada, et viirus on toodud uuesti sisse piirkonnast, kus see aktiivselt levib. Lähim võimalik lähtepunkt Edela-Läti.
Loe lähemalt Novaatorist.
