Jahimehed on 1. märtsil alanud jahiaastal küttinud kokku 3456 metssiga, mis on ligi 700 isendit rohkem kui mullu samal ajal. Lisaks on hukkununa leitud 24 ja seakatku tunnustega hukatud 10 metssiga.
„Küttimine on tänavu suurem sellepärast, et metssigade populatsioonis on märgata mõningast kasvu. Kuna Lätist ja Venemaalt pressib peale seakatku uus laine, siis on metssigade madala arvukuse hoidmine ülitähtis. Jahimehed on seda mõistnud ja see peegeldub kohe ka kütitud metssigade arvus,“ tõdes EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.
Eelmisel aasta samal perioodil (1. märts‒30. september) kütiti Eestis kokku 2818 metssiga.
Sel jahiaastal on enim (990) kütitud metssigu Saaremaal, aktiivselt kütiti ka Hiiumaal ‒ 664 isendit. Lisaks on Pärnumaal kütitud 235 ja Raplamaal 229 metssiga.
Seakatk ringleb aktiivselt Põlvamaal ning on ohuks seakasvatusettevõtetele. Kokku on PTA sellel aastal seakatku tuvastanud 50 metsseal, 17 juhul oli tegemist SAKi viiruse leiuga. Aktiivset viirust on tuvastatud Harju, Ida-Viru, Lääne-Viru, Põlva ja Võru maakonnas. Nende leidude alusel saab öelda, et SAKi viiruse aktiivne levik ei piirdu ainult Põlvamaaga.
