1. septembril algab jaht šaakalile ja hirvepullile.
Šaakalile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe kasutades 1. septembrist jahiaasta lõpuni ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist jahiaasta lõpuni. Möödunud jahihooajal kütiti Eestis kokku 46 šaakalit. Šaakalile maksimaalset küttimismahtu ei määrata, kuna tegemist on väikeulukiga.
Punahirve pullile võib pidada varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. septembrist 15. veebruarini. Jaht hirvelehmale ja vasikale algas juba 15. augustil.
2023/2024 jahihooajal kütiti Eestis kokku 3607 hirve, millest enamik kütiti Saaremaal ja Hiiumaal. Möödunud hooaja küttimine jääb samasse vahemikku nagu 2022/2023 hooajal, mil kütiti Eestis 3270 punahirve.
Jahindusnõukogu on kokkulepped saavutanud
Jahindusnõukogud on oma otsused teinud ning kõige suurem küttimise koormus langeb meie saartele. Saaremaa jahindusnõukogu otsustas määrata küttimismahuks 2520 punahirve. Keskkonnaagentuuri soovitatav küttimismaht oli 2500. Hiiumaal lepiti jahindusnõukogus kokku 550 hirve küttimises ning ka keskkonnaagentuur soovitas samas mahus küttida. Lisaks on mõlemal saarel kokkulepped ka kohaliku kogukonnaga kolmeks aastaks, et vähendada hirvede arvukust.
Veel lepiti Viljandimaa jahindusnõukogus kokku 160 hirve küttimises, mis on samaväärne agentuuri soovitusega. Valgamaa jahindusnõukogu otsustas sel jahihooajal, et küttimismaht peaks maakonnas olema 115 punahirve. Võrumaa jahindusnõukogu leppis kokku 92 punahirve küttimises. Agentuuri soovitus jäi 90 isendi suurusjärku. Lääne-Virumaa jahindusnõukogus lepiti kokku 70 punahirve küttimises, mis oli sama agentuuri soovitusega. Põlvamaal lepiti kokku 15 punahirve küttimises, mis jäi samuti samasse suurusjärku keskkonnaagentuuri soovitusega.
Kokku lepiti 3522 punahirve küttimises.
