Sellel aastal on Euroopa Liidu liikmesriikides tuvastatud kolm puhangut koduseafarmides.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Hele-Mai Sammel selgitab, et antud juhtumid näitavad selgelt, et katkuoht püsib endiselt ja tähelepanelik suhtumine bioturvalisuse meetmete rakendamisse on ülioluline. „Kaks juhtumit tuvastati Poolas ning sellel nädalal tuli teade Leedust. Antud riikide metsades on taud levinud, just nagu Eestis. Kõigil juhtudel oli tegemist suurte tootmisfarmidega ning haiguse tõttu hukati või kukkus üle 40 000 kodusea,“ kirjeldas Sammel.
Leedus diagnoositi sigade Aafrika katk (SAK) 14. aprillil üle 6000 koduseaga farmis. Haigus diagnoositi tavapärase surnud sigade seire käigus, mida teostatakse ka Eestis. „See näitab selgelt, kui oluline on kodusigade uurimine. Surnud sigade seire tagab haiguse varajase avastamise farmis,“ selgitas Sammel.
Eestis tuvastati viimane SAK kodusigade taudikolle 2017. aasta septembris. „Siiski ei tohi valvsust kaotada ning arvata, et oht on täielikult möödas. Endiselt tuleb farmides väga hoolikalt järgida bioturvalisuse reegleid,“ lisas Sammel. Jätkuvalt on keelatud kodusigu väljas pidada, et vältida taudi jõudmist farmi.
Taust:
Esimesest SAK leiust Eesti seafarmis on möödas üle nelja aasta. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati 42 583 siga. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.
Käesoleval aastal 31. märtsi seisuga on Eestis kokku uuritud 947 kodusiga, kellest ühelgi pole haigust tuvastatud. Metssigu on uuritud 1983 korral. Viimane viirust kandev metssiga leiti eelmise aasta veebruaris Läänemaalt. Hetkel on tuvastatud ainult SAK antikehadega metssigu. Nendel metssigadel on olnud kokkupuude SAK viirusega ja ka neid sigu peetakse nakkuse leviku seisukohalt ohtlikuks.
