26. ja 27. jaanuaril kogunesid Ida-Virumaale EJS-i juhatuse liikmed ja teised külalised, kes tutvusid kohaliku ettevõttega ja pidasid Voka jahiseltsis metsseajahti.
Kuna EJS-i juhatuse liige Andres Vainola on ka Enefit Poweri juhatuse esimees, siis oli ka ajakohane tutvustada elektritootmist Ida-Virumaal ja tutvuda Enefit Poweri õlitehase ning Auvere elektrijaamaga.
Tutvumisreisil said kõik oma silmaga kaeda, kust ja kuidas tuleb meile elekter ja kütteõli. Kõigepealt võeti külalised vastu Enefit Poweri peakontori nõupidamiste saalis, kus juhatuse esimehed Andres Vainola ja Aleksander Jefremov tegid ettekande elektritootmisest. Nad rääkisid, millistest osadest koosneb tehas, mida toodetakse õlitehases ja mis saab selle jääkproduktidest, kui suur osakaal on elektrijaamal Eesti elektritootmises ning juurde ka erinevate elektritootmise turuosadest eelmisel ja üle-eelmisel aastal. Samuti tehti ülevaade millisest hinnakomponentidest koosneb see elektri hind, mis vahel tundub nii kallis, ja kas seda on võimalik muuta. Numbrite mastaap ja maagia oli muljetavaldav ning tekitas külalistele küsimusi, millele ka lahkelt vastused anti.
Pärast tutvustust pandi kiivrid pähe, turvaprillid ette ja turvavestid selga ning algas tehase tuur. Sõna otseses mõttes pakkus Vainola külalistele „katust“, sest avanes võimalus minna tehase katusele, et ülevalt oma silmadega kaeda, kui suur on see territoorium ja milline näeb välja tootmine. Vaadati üle veel see, kust tuleb tooraine, kuhu liigub ja kuidas sellest saab meile kõigile vajalik elekter.
Veel külastati tehase juhtimisruumi ja moodsat Auvere elektrijaama uut turbiini ning nende juures oli võimalus külalistel teha ka ühispilt. Aeg lendas kiiresti, sest oli huvitav. Vahepeal oli saabunud pilkane pimedus ja näha oli, et ka töölised lahkusid tehasest.
Ida-Virumaa eriline ühisjaht metssigadele
Järgmisel päeval, 27. jaanuaril toimus Voka jahtkonna kutsel metsseajaht. Üks osa jahimaast asub Enefit Power AS-i (rahvasuus tuntud kui Narva elektrijaamad) kaevanduse territooriumil ja otse Eesti kaitsejõudude harjutamisväljaku kõrval. Kui koerad ja koeramehed ajavad loomi üleval mäe otsas, siis kütid asuvad kuni 10 m allpool sügaval kanalis.
60 jahimeest kogunesid Konju lasketiiru. Hommikut alustati kuuma kohvi ja soojade pirukatega ning avasõnadega. Voka jahtkonna juhatuse esimees Martin Toovis tegi ohutustehnika instruktaaži ja andis ülevaate kütitavatest loomadest ning muu jahiks vajamineva info. Jahi avas Endrik Raun traditsiooniliste jahisarve signaalidega ning siis asuti Narva karjääri poole teele.
Jahitingimused olid väga rasked. Ilmaolud olid rohke lume ja lükkamata teede tõttu keerulised. Kanalite üks külg oli sula tõttu juba vee all ja liikumine autodega võimatu. Kohalike jahimeeste eelluure ei andnud esialgu väga palju lootust. Vahepeal oli piirkonnast üle käinud sula, lumi ja külm ning uut värsket lund juurde polnud tulnud, mistõttu metssigade jäljeradu väga lihtne meestel lugeda ei olnud. Samas ka kuuest kanalist, mis karjääris paneelide vahel asuvad, olid neli juba läbimatud, seega toodi karjääri ka eritehnikat, millega sai vajadusel kütte kütiliinile paigutada. Kohalike jahimeeste sõnul ei suudetud uskuda, et hommikuse luure järgi olid mõned värskemad searajad läinud just sellesse tükki, kus mõlemal pool on autodega läbitavad teed.
Hommikul olid luures olnud mehed paari metssiga ka näinud sellesse tükki minemas. Seega sai vastu võetud otsus viia jaht läbi just sellel paneelil. Etteliikunud küttide sõnul oli aga näha, et hommikul nähtud metssead on alast välja liikunud, jättes jäljed ka lumesaani jälgedele, aga selgus, et need polnud ainukesed sead.
Jahijuhataja ja kohalike jahimeeste soovil anti lahkelt võimalus külaliskoertele. Ajusse läksid Jaanus Põldmaa koeraga Roi ja Mikk Vahtramäe koeraga Urri. Esimese 15 minutiga anti info, et ajust on leitud metsseakarja värsked jäljed ja koerad hakkasid neid ka harutama. Veel natuke aega ja koerad võtsid hääle ülesse, aga ega need metssead ja põdrad sealt vabatahtlikult alla kanalisse tulla ei tahtnud, sest see on energia raiskamine. Läks ka seekord nii, et umbes tund aega pärast jahi alustamist ja kõrvulukustavat koerte haukumist õnnestus koeraomanikul Mikk Vahtramäel tabada esimene põrsas. Koerad olid kahekesi karjast eraldanud ühe põrsa, mis koeraomaniku poolt kütiti ja kari ise oli edasi liikunud.
Kui esimene metssiga oli kütitud, otsisid koerad ülesse ülejäänud karja jäljed ja hakkasid jällegi haukuma ja eraldasid karjast järgmise looma, kuid see liikus alla kütiliinile. Samal ajal nähti lõunapoolses küljes üleval paneelil liikumas suuremat üksikut metssiga. Jahijuhataja andis loa panna Ermo Kasela oma koer jäljerajale ja natukese aja pärast oli koer ulukil jälil. Metssiga liikus paneelilt alla kanali põhja põhjapoolsemasse külge ja täpsel kütil Markol õnnestus metssiga taba. Mõne hetke pärast oli koer Urril taas hääl valla ja kari hakkas liikuma kütiliini poole. Seekord õnnestus Urril kari platoolt alla ajada ja nad tulid kanalisse välja küttide Tarmo Lehiste ja Andreas Tomula vahele paneeli lõunapoolsesse külge. See oli 7-8 pealine põrsakari, millest täpsed kütid küttisid kahe peale viis metsseapõrsast.
Samal ajal kui Urri oli ametis ajust väljuva karja ajamisega, nähti ka kaugemal paneeli idapoolses nurgas teist karja liikumas. Jahijuhataja andis loa koerajuhil Põldmaal liikuda kütiliini tagant idapoolsesse nurka. Põldmaa läks Roiga metsa ja veidikese aja pärast leidis koer metsseakarja. See kari liikus paneeli loodenurka põhjapoolsemasse külge, kus kohalikel Voka küttidel õnnestus tabada kuus metssiga.
Aeg oli lennanud kiiresti ja neli tundi saigi läbi. Kuna jahikülalisi ja kütte ootas juba kogunemiskohas kosutav supp ja pirukad, siis jahijuhataja lõpetas jahi sellel paneelil. Supp ja värske leib maitsesid pärast jahti hästi.
Karjäärist tagasi sõites, tegi Marko Vinni külalistele väikese ülevaate ka Voka jahtkonna jahimaadest ja kõigest huvitavast, mis seal silma jäi. Kuigi väideti, et metsateel oli vähe metsloomade jälgi, siis Vinni selgitas, et loomad hoiavad energiat kokku ja metsateedel väga ei liigu, vaid veedavad aega metsas sees, kus sihtidel söödamaad ja puhkealasid.
Õhtusöök Voka koolimajas
Õhtusöök toimus Voka vanas koolimajas, mis täna kuulub Ida-Virumaa kokale Indrek Kõverikule. Külalised said proovida erinevaid delikatesse, mis olid valmistatud metsseast ja hülgest. Ühe külalise hinnangul ei olnud ta veel hülgelihast nii head toodet saanudki. Lisaks pakuti pearooga metsseast ja õhtu lõpetas dessert.
Muidugi oli veel palju emotsionaalseid sõnavõtte. Erilised tänusõnad läksid korraldajatele ja kohalikele jahimeestele, kes olid teinud hea luure ja jahi. Kõnega oli ka tervitama tulnud kohalik vallavanem, kes tervitas jahimehi jälle Ida-Virumaal.
Ei jäänud ära ka jahipäeva jahikuninga valimine. Jahikuningaks kuulutati Tarmo Lehiste, kelle jutust oli aru saada, et jaht oli meeliülendav ja palju emotsioone pakkuv. Õhtu naelaks kujunes spontaanselt kokku pandud bänd „Varnast võtta“. Korraldajatel oli plaanis, et taustamuusikat esitab kohalik jahimees Riho Breivel koos sõbraga kitarri ja lõõtsaga, kuid õige pea sai kõigile osaks suur üllatus, kui duoga liitus Endrik Raun ja kooslusest sai trio.
Jaht ja sellele järgnenud õhtusöök pakkusid palju häid ja meeldivaid emotsioone. Tõdeti, et tore on ikka paar korda aastas koos käia ning tegeleda nii heas seltskonnas nii toreda hobiga.
Täname Voka jahtkonna jahimehi toreda päeva eest!
