Siseministeeriumis tutvustati 8. juunil ülevaadet ettepanekutest, millised peaksid olema edaspidi relva saamise tingimused.
Eesmärk on välistada relvade kasutamist inimeste poolt, kes on käitunud enda või teise inimese turvalisust ohustavalt. Ettepanekud on ajendatud nädalavahetusel Lihulas toimunud traagilistest sündmustest.
„Esiteks plaanime täiendada relvaloa andmist välistavate automaatsete tingimuste nimekirja. Eesmärk on, et inimelule ja ühiskonnale ohtlikke kuritegusid sooritanud inimestel ei oleks võimalik ka pärast karistuse aegumist relvaluba saada. Täna on võimalik relvaluba taotleda pärast karistuse ära kandmist ja karistusandmete kustumist sõltuvalt karistusest teatud aastate möödumisel,“ ütles siseminister Mart Helme. „Ettepaneku kohaselt ei peaks relvaluba saama inimesed, kes on karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud kellegi elu või tervise vastu või on seotud tulirelva või laskemoonaga. Samuti ei peaks relvaluba saama terrorismi või riiki õõnestava tegevuse eest. Seda kõike sõltumata karistuse ära kandmisest ja sellest möödunud ajast,“ ütles minister.
Helme tõi teiseks välja, et ministeerium tahab põhjalikult üle vaadata relvaloa väljastamisest keeldumise praktika. „Kehtivate reeglite kohaselt on politseil õigus keelduda relvaloa väljastamisest inimesele, kes on olnud näiteks vägivaldne või korduvalt joobes kainestusmajja sattunud. Tarvis vaadata, kas täna praktikas rakendatavad ohukriteeriumid vajavad siin täiendamist,“ tõi Helme välja.
Kolmandaks märkis siseminister, et väga oluline roll relvaloa taotlemisel on vaimse tervise kontrollil. „Meie hinnangul tuleb täiendada vaimse tervise hindamise protsessi. Näiteks võiks vaimse tervise hinnangu anda perearsti, mitte taotleja enda poolt valitud psühhiaater, nagu praegune olukord seda võimaldab. Samuti tuleb üle vaadata, mis põhjustel peaks vaimse tervise hindamine olema sagedam kui kord viie aasta jooksul, mil relvaluba on vaja pikendada,“ sõnas siseminister.
Oluline on panna info inimese vaimse tervise ja selle muutumise kohta erinevate ametkondade vahel ladusamalt liikuma. „Tuleb tagada, et arsti poolt fikseeritud info vaimse tervise seisundi muutusest jõuaks ka relvaloa väljastajani ehk Politsei- ja Piirivalveametini. Ühe ettepanekuna pakume seega välja erinevate tervisetõendite andmete ristkasutamise,“ rääkis Helme.
Lisaks lükkas siseminister ümber meedias esitatud valeväite nagu oleks olnud eriolukorra ajal võimalus abipolitseinikel relvaluba kiiremini saada. „Abipolitseinike osas muutus eriolukorra ajal vaid esimese astme ja teise astme õppe vahelise praktika nõude ärajätmine. Esimeses astmes saab abipolitseinik väljaõppe, mille tulemusel on tal õigus patrullida koos politseiametnikuga. Teise astme õppe läbinud abipolitseinik tohib patrullida ka iseseisvalt. Tänaseks on eriolukord läbi ja tavapraktika on taastatud,“ tõi minister välja. „Eriolukorra ajal ei muudetud abipolitseinike relvaloa saamise ega selleks eksamile pääsemise tingimusi.“
Siseminister märkis, et järgmisena alustatakse ettevalmistustöödega ning arutelusid asjaomaste ministeeriumide ja huvigruppidega. Seejärel esitatakse väljatöötatud ettepanekud valitsusele.
