Soome hundipopulatsioon kasvab jätkuvalt ning on juba 500 isendi järgus. Jahimehed leiavad, et huntide majandamiseks tuleks pidada jahti.
Koos 2023. aasta kevadel sündinud poegade arvuga võib Soomes hunte olla üle 500. Rootsis on jahi alustamise piirväärtus vastavalt 300 hunti. Ka Soomes peab olema võimalik alustada hundipopulatsiooni majandamiseks jahti. Lisaks tuleks DNA proovide võtmise eest maksta hüvitist, kirjutab Metsästäjäliito oma kodulehel.
Soome loodusvarade instituudi Luke 14. juunil avaldatud hinnangu järgi on hundipopulatsioon Soomes aastaga võrreldes kasvanud seitse protsenti. Nende hinnangu järgi on hunditerritooriume 62, millest 42 pesakonda ja 17 paariterritooriumi.
Soome Jahimeeste Liit leiab, et praegune arvukus võimaldab alustada majandamisjahti.
Luke hinnangul oli 2023. aasta märtsis Soomes 291–331 hunti. Märtsis toimuva populatsiooni hindamise ajal kevadel, enne uute kutsikate sündi, oli hundipopulatsioon selle aasta madalaim. Soome Jahimeeste Liit kutsus üles arvestama hundipopulatsiooni suuruse kommunikeerimisel ja asurkonna korraldusliku küttimise üle otsustamisel paremini aastasisest kõikumist. Luke populatsioonihinnangus esitatud prognoosimudeli järgi oli 2023. aasta mai lõpus, kui sündisid uued pojad, huntide arvukus 90% tõenäosusega 409–580 isendit.
Rootsis on huntide soodne kaitsetase 300 üksikisendit, sealhulgas kevadel sündinud pojad. Küttida võib piirväärtust ületava arvu hunte. Soome on väiksem riik kui Rootsi ja Soome hundipopulatsiooni elujõudu toidavad hundid, kes tulevad üle pika idapiiri. Regulaarne küttimine võiks säilitada huntides inimpelgust, et vähendada nende arvukaid külastusi koduhoovidesse ja rünnakuid jahikoerte vastu.
Ettepanek arvukuse hindamise täpsustamiseks
Soome Jahimeeste Liit tegi ettepaneku, et nii hundi kui ilvese arvukuse hindamise täpsustamiseks ja kasutusel olevate meetodite arendamiseks tuleks järgmisel talvel riigis läbi viia mitu piirkondlikku lumejärgset suurkiskjate loendust. Arvutuste abil saab piirkondlikult kontrollida huntide ja ilveste arvukust ning võrrelda tehtud vaatlusi arvukuse hinnangutega.
Hundi DNA proovide kogumise katvust tuleks veelgi parandada. DNA proovide kogumist ja proovide arvu sihipäraselt suurendades oleks võimalik kontrollida, kas piirkonnas on kutsikapaar või kari. Asurkonnaprognoos näitab, et Soomes on 80 hunditerritooriumi, millest 62 territooriumi on tuvastatud hundipaaride või koos poegadega karjana. 11 piirkonnas ei ole aga DNA-proovi tehtud ja lisaks on 28 piirkonnas vaid alla 10 proovi. Seega kokku on umbes pooled aladest puudulikult kaardistatud või täielikult väljaspool DNA kaardistamise ulatust.
65% DNA proovidest kogusid vabatahtlikud. Soome Jahimeeste Liit on teinud ettepaneku, et DNA proovide võtjatele tuleks kogumistööde kulude katteks maksta 75-100 euro suurust hüvitist, sealhulgas märkimisväärseid kütusekulusid. Äärealadel on talvisel ajal metsateed puhastamata ja kogumisaladele raske ligi pääseda. Proovikogujad sõidavad hooaja jooksul tuhandeid kilomeetreid. Kompensatsioonist motiveeritud proovide kogumine tooks tõenäoliselt arvukuse hindamise vahemikku rohkem hundipaare, samas suureneks populatsiooni hindamisel kontrollitud huntide koguarv.
