Soomes tekitab suurenev huntide arv tõsiseid vaidlusi. Kas hunte tuleks kaitsta inimese eest või vastupidi?
Vene piiri ääres on lastele koolis käimiseks loodud lausa nn hunditakso, kirjutab Eesti Päevaleht. Maapiirkondades murravad susid küttide aastaid treenitud jahikoeri.
Riik üritab huntide arvukust piirata jahilubade andmisega, mille on aga vastu loomakaitsjad – hundid on ohustatud liik.
Jahijutud on kirjutatud lumele. Esimest käpajälge näeme Soomes Porosaari saarel. „See on isane,” ütleb Asko Kettunen, endisest piirivalvurist jahimees ja jäljekütt. Kust ta seda teab? „Suur loom on.”
Tumedatelt mändidelt tõuseb lendu viis varest, kelle kraaksatused kajavad jäises vaikuses. Nad saavad osa kõigest, mida hundid murravad. Kahlame läbi põlvekõrguse lume. Näha on eredat verelaiku ja põdrakarvade tuusti. Kuna karv on sirgelt lõigatud, järeldab Kettunen, et see on rebitud elava uluki küljest – nii alustavad hundid rünnakut. Esiteks üritavad nad sisikonda vigastada, kui see õnnestub, võib põder edasi joosta, aga kahju on juba tehtud.
Hundid on Soomes probleem. 5,5 miljoni inimesega riigis elab umbes 235 hunti. Seda on liiga palju, ütlevad maal elavad soomlased, kelle koduloomi ja jahikoeri hundid murravad. Osa vanemaid kardab, et hundid võivad lapsi rünnata. „Varem kartsid hundid inimesi, nüüd kardavad inimesed hunte,” nendib Kettunen.
Loe edasi Eesti Päevalehest.
