Soome loodusvarade keskus uuris kuidas inimesed suhtuvad hunti.
Uuring on soome keelne ning sellega on võimalik tutvuda siin.
Hundid ja hundi populatsiooni majandamine kutsuvad viimasel ajal esile elavat arutelu ja hundiga seotud küsimused ja probleemid tekitavad suur huvi soomlastele. See teema tekitab tugevaid emotsioone, vastuolusid ning huntidega seotud uudised saavad erinevates meediakanalites palju kajastust.
2010-ndatel viidi Soomes läbi mitu uuringut, kus vaadeldi täiskasvanud inimeste ja hundi vahelisi suhteid ja populatsiooni majandamist. Uuringu peamine eesmärk oli saada ülevaade hetkelisest olukorrast, toetada hundi populatsiooni majandamise planeerimist ja vastata uurimis- või arendusprojektide uurimusküsimustele.
2014. aastal viidi läbi riiklik hunditeemaline uuring erinevatel teemadel uluki- ja kalandusuuringute instituudi (nüüd osa loodusvarade keskusest) ja Soome keskkonnaagentuuri poolt. Pärast seda on tehtud sarnaseid uuringuid ka 2016. ja 2020. aastal. Esimene uuring neist hõlmas kogu Soome elanikkonda (vanuses 18‒79 a) ja teine sarnases vanuserühmas inimesi mandri Soomest, mis jääb põhjapõdrakasvatuse alast lõunaossa. Esimese kahe uuringu andmed koguti kokku veebipõhise küsitluse käigus. Kogutud andmed lõid ülevaate sellest, kuidas hunti tajutakse, millised võimed tal tajutakse olevat ja kelle igapäevast elu mõjutab huntidega kooseksisteerimine.
Vast valminud uuring otsib vastuseid nendele samadele küsimustele ja keskendub eelkõige olukorrale aastatel 2019‒2020, mil sai alguse SusiLIFE projekt, mida koordineerib Soome loodusvarade keskus.
Uuringu tulemused näitasid, et väljakutseid pakkuv hundi majandamine tekitab Soomes levivat ja ilmselt kasvavat hirmu suurkiskjate ees. Hunt on paljudele murekohaks, kuid mõne inimese jaoks peetakse hunti suurimaks riskiteguriks nende laste, kodu või koduloomade suhtes. Ka meedia aitab selle tajumisele kaasa. Kodanikud on suhteliselt aktiivsed hundiuudiste ja avaliku arutelu jälgimisel ja nende arvates on riiklikust meediast tulevad hundiuudised usaldusväärsed. Ka aastatevahelised võrdlused näitavad, et interneti teenuseid kasutatakse üha enam ja seega jälgitakse seal ka aktiivselt arutelusid. Hunditeemalisi uudiseid jälgitakse endiselt enim ajalehtede kaudu. Usaldusväärseteks teabeallikatena kasutatakse üldjuhul hundi populatsiooni majandamisest kirjutades Soome keskkonnaagentuuri, loodusvarade keskust ja politseid.
Soomlaste arvates on andmeallikad, näiteks nagu vabatahtlike registreeritud hundivaatlused, huntide DNA proovid ja GPS-i asukoha andmed, usaldusväärsed populatsiooni majandamisel. Samas peetakse Soomes hundi populatsiooni majandamisel väljakutseks huntide salaküttimist. Viimase uuringu järgi on selle aktsepteerimine pigem tavaline või isegi suureneb. Uuringud näitavad, et hundi majandamise mõjutamiseks on vaja rohkem võimalusi kohalikul tasandil, mida tehtaks Euroopa liidu kulul. Küsitluse vastajad olid sellisteks võimalusteks ka valmis. Viimases uuringus küsiti neilt soovi kohta osaleda kodanike juhitavas paneelis, umbes viiendik neist avaldas selleks soovi.
