Tänavune hundi esmane küttimismaht on määratud märksa suuremas suhtelises mahus kui varasematel aastatel. Selle põhjusteks on selge vajadus hundi arvukust alla viia, eelmist talve silmas pidades ettearvamatud lumeolud ning suurenenud lammaste ja koerte murdmiste hulk huntide poolt. Tänavuses esmases küttimisettepanekus puuduvad ka ohjamisalade sisesed küttimispiirangud, mistõttu on jahimeeste endi õigus ja vastutus selles osas suurem. Järgnevalt toome välja mõned soovitused hundijahi korraldamiseks sel hundijahi hooajal.
Rõhutame, et need on soovitused. Piirkondades, kus on välja kujunenud kogenud nn hundibrigaadid, on välja kujunenud oma praktika. Nendes paikades järgivad ja tuginevad jahimehed oma kogemustele ja teadmistele. Kindlasti soovitame algajatel või vähese kogemustega hundiküttidel suhelda juba kogenud tegijatega, et parimad praktikad leviksid.
Loomulikult on eri paikades erinevad situatsioonid ja täpset soovitust mis kõigile sobiks, on raske anda. Paikkonnas, kus on hunte üleliia, tuleb rakendada üleüldist küttimist ja piirkonnas, kus on hunti vähem omavad erinevad valikud suuremat kaalu.
Hundijahi üheks eesmärgiks on lisaks arvukuse reguleerimisele peetud ka inimkartuse olemasolu. Küttimisel tuleks järgida ka seda.
Meie käest on aga küsitud soovitusi hundijahiks ja viimane sellekohane ettepanek tuli Ida-Viru jahiseltsilt.
Soovitused hundijahiks:
- Suunata hundi küttimist esmajärjekorras piirkondadesse, kus on esinenud olulisi kahjustusi, eelkõige koerte murdmisi. Antud suunamise korraldamisel on määrav osa ohjamisala hundijahi koordinaatoril, kes peaks jahipiirkonna kasutajate kokkuleppena saama ka vastava volituse.
- Arvestada tuleks asjaoluga, et koeri murtakse valdavalt üksikute või väiksemate hundigruppide poolt, samas kui elutervete kutsikatega karjade lõhkumine jahtide käigus on üks olulisim kahjustuste määra suurenemise põhjus.
- Võimalusel jätta küttimata või survestada tagasihoidlikul määral ohjamisalal olevaid kutsikatega hundikarju, kelle elualal pole olnud kahjustusi või on neid olnud tagasihoidlikul määral. Eluterve hundikarja säilimine tagab jätkusuutlikkuse ning võimaluse hundijahi pidamiseks ka järgmisel aastal.
- Kui on soov hundikarja tekkeks järgmisel aastal, soovitame piirkonnas hunte mitte küttida alates jaanuari keskpaigast, mil toimub uute paaride moodustumine ja paaritumine. Aladel, kus on suurem oht kahjustusteks, soovitame siiski kohaliku püsiasustuse tekkimise ennetamiseks jätkata jahti kuni hooaja lõpuni.
- Soovitame hundijahi korraldamisel kaasata kogu ohjamisala jahipiirkondade kasutajad, suurendades sellega koostööd ja infovahetust. Eelkõige puudutab see ohjamisala hõlmavaid erinevate maakondade jahimehi, kellega varasem koostöö on puudunud või olnud puudulik.
- Kui erinevad jahimaade kasutajad, eelkõige erinevate maakondade jahimehed, soovivad ohjamisalale antud küttimismahu omavahelise kokkuleppega ära jagada, siis võib seda teha. Vastava soovi korral on Keskkonnaagentuur (KAUR) nõus aitama.
- Sisestada jooksvalt hundi vaatlusi Jahisesse, võimalusel koos fotodega. Soovitame võtta Jahis kasutusele ka neil jahipiirkondadel, kel seda veel pole. Jahisesse sisestatud vaatlusi regulaarselt jälgides saab omada operatiivset ülevaadet huntide leviku ja arvukuse kohta.
- Saata võimalikult kiiresti kütitud huntide andmed ja bioproovid KAURi. Nii vaatlused kui ka kütitud loomade andmed on aluseks küttimismahu II osa vajaduse selgitamisel.
