Eelmisel juhatuse koosolekul tehti ülevaade Jahise andmete põhjal kõigi maakondade sõraliste küttimisest seisuga 31.12.2023.
Metskitse küttimine
Jahise andmete põhjal kütiti 31.12.2023 seisuga 8370 metskitse. Jahisesse on kogutud 277 jahipiirkonna andmed ehk 86,5% kõikidest piirkondadest ning kui lisada sinna veel 13,5% ehk ülejäänud piirkondade andmed, siis võib kokku kütitud olla 9500 metskitse ehk 65,63% kokkulepitud küttimismahust.
Nelja maakonna: Tartumaa, Hiiumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa andmed on kõikide jahipiirkondade kohta olemas. Kõige tagasihoidlikumalt on kütitud Võrumaal (32,61%), Valgamaal (34,56%), Raplamaal (37,59 %), Läänemaal (38,26%) ja Harjumaal (31,72%). Kõige kõrgem täitmise protsent on aga Saaremaal (87,36%), Hiiumaal (69,74 %) ja Pärnumaal (68,23%).
Seega võib öelda, et küttimisega kukkusime samale tasemele, mis oli enne 2016. aastat, mida näeb ka tabelist.
Metssigade küttimine
Keskkonnaagentuuri soovitus oli 2023/2024. aastaks küttida 15 750 metssiga ja jahindusnõukogudes lepiti kokku 12 864 isendi küttimises.
22.12.2023 kehtestas Keskkonnaamet oma käskkirjaga kohustuseks 15 034 isendi küttimise. 06.11.2023 seisuga olid Jahise andmetel 262 jahipiirkonda küttinud kokku 5161 metssiga. Liites juurde puuduolevad 18%, siis orienteeruvalt kütiti 31% küttimismahust ehk 6090 isendit.
Aastalõpu seisuga kütiti aga Jahise andmetel 50,2% kehtestatud mahust ehk 8006 isendit. Kui lisada ka juurde 13,75% ehk need jahipiirkonnad, kelle andmeid ei ole, siis võib kinnitada statistika alusel, et aasta lõpuga on kütitud 9050 metssiga ehk ligikaudu 60% küttimismahust.
Kõige rohkem on arvuliselt küttinud Saaremaa – 2069 isendit (62,7%), kellele järgneb Hiiumaa, kus kütiti 855 metssiga (57 %) ja Viljandimaal 853 metssiga (65,6%). Kõigil neil maakondadel on andmed 100% jahipiirkondadest. Kõige väiksem küttimine oli Jõgevamaal – 286 isendit (52%), Harjumaal – 298 isendit (37,3%) ja Ida-Virumaal – 313 isendit (62,2 %). Silma paistis ka mitme maakonna väga suur andmete erinevus Keskkonnameti kokkuvõtte ja Jahise andmete võrdluses. Nendeks olid Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Tartumaa.
Punahirve küttimine
Jahindusnõukogudes lepiti kokku 3385 punahirve küttimises, mis jäi alla natuke keskkonnaagentuuri soovitusele – 3528 isendit. See erinevus on võrdlemisi tühine, sest enamikel maakondadel võib hirve küttida limiidivabalt, sest need olid liiga väikesed.
Enamik hirvi kütitakse endiselt meie saartel ja nii oli kohustus Saaremaal küttida 2304 isendit ja Hiiumaal 593 isendit.
Tabel koostati Jahise andmete alusel ning ei sisalda 100% andmeid. Samas on Saaremaa, Viljandimaa ja Hiiumaa andmed 100%-lised. Tabelist näeme, et Saaremaal oli kütitud 2157 punahirve, see tähendab, et täidetud on 94% küttimismahust. Hiiumaal kütiti 412 isendit ehk 69,47% ja Viljandimaal 116 isendit ehk 82,3%. Teiste maakondade mahu täitmine jääb 45–59% vahele, ainult Pärnumaal oli täidetud vähem, 25,64% .
Graafikust leiab ka Saaremaa küttimise ja loenduse aastatel 2013–2023. Graafikule on lisatud kaks noolt, et paremini aru saada tendentsidest. Sinine nool näitab, et jahimeeste arvamushinnangu alusel oli hirvede arvukust hinnatud väiksemaks ja tõus käis noolt mööda.
Selleks, et üldarvukus Saaremaal alaneks, peaks punane nool (küttimine) ja sinine nool (hinnang arvukusele) muutma oma suunda, mitte jooksma paralleelselt. Järelikult võib öelda, et juurdekasv on suurem kui küttimine. Kui küttimist tõsta üle juurdekasvu, peab ka arvukus hakkama langema. Seda juba tehakse sellel aastal ja see jätkub ka edaspidi.
Priit Vahtramäe
