28. septembril toimus pärast suvepausi taas EJS-i juhatuse koosolek. Päevakorras oli seitse sisulist teemat.
Peale päevakorra kinnitamist andis koosoleku juhataja EJS president Margus Puust sõna Priit Vahtramäele. Teemaks oli „Loenda ulukit!“ aasta. Vahtramäe rääkis kõigepealt aasta loomast, metskitsest ja tema loendustest.
Juhatuse liikmete sõnul on metskitsepopulatsioon kohati väga hästi taastunud, kohati aga on arvukus hõredam. Et metskitse kohta rohkem teada saada ja küttimismahte täpsemini määratleda kutsus juhatus liikmesorganisatsioone ülesse korraldama sügisesi ajuloendusi. Metskitseuurija Tiit Randveer on sellise algatusega välja tulnud ja juhatus seda toetab. Samas toetati ka loenduskaartide täitmist suuremas mahus, et hindamiseks ja analüüsiks oleks rohkem informatsiooni.
Järgmisena käsitleti meie metsade uhkust põtra. Juhatus soovitas läbi viia võimalikult täpsed arvukuse hindamised, et küttimismahtude määramine baseeruks võimalikult adekvaatsetel algandmetel. Samuti võeti vastu soovitused liikmetele põtrade küttimisel. Nii näiteks täiskasvanud loomade osakaalu küttimiskvoodis ei ole soovitav tõsta üle 70% ka vasikate nappuse korral ning pigem tasuks sellistes piirkondades kogu kvooti vähendada. Põdralehmadest on eeliskütitavad (valdavalt noored) vasikata lehmad. Pesakonda küttides jäägu lehm alles või kütitagu viimasena. Kaksikutega pesakondi kütitagu mõõdutundega, näiteks üks vasikas kahest või kolmest.
EJSi IT-süsteemide Metsis ja Jahis arenduse hetkeseisu tutvustas haldusspetsialist Karri Urban. Tema sõnul on lubade andmise süsteemi kasutanud juba Hiiumaa Jahimeeste Selts ja kasutusele võtmas on ka Ida-Virumaa Jahiselts. Urban näitas juhatuse liikmetele, kuidas saab ID kaarti abil kontrollida Metsise keskkonnas on andmete õigsust ja jahidokumentide kehtivust.
Tegevjuht Tõnis Korts tegi ülevaate I poolaasta eelarve täitmisest ja vastas juhatuse liikmete küsimustele. Samuti andis ülevaate ka EJS-i 50 gaala korraldamise käigust. Vaadati üle programm ja eelarve. Peatselt tulevad piletid ka müüki.
EJSi meediateemal esines toimetaja ja pressiesindaja Andra Hamburg, kes kõneles EJSi meediaplaanist, uutest kommunikatsioonivahenditest (EJSi eelinfo, pressiteated ja Instagram). Infot Ida-Virumaa Jahiseltsist andis juhatuse liige Roland Pullerits. Tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe kõneles põdranahkade kokkuostu projektist. Juhatuse liikmed leidsid selle olevat hea algatuse ja kutsusid liikmeid ülesse selle projektiga ühinema ja nahku ära andma. Järgmine juhatuse koosolek on 26. oktoobril Tallinnas.
EJSi soovitused põtrade valiklaskmisel
Küttimise korraldamisel peab pearõhk olema mitte niivõrd sellel, kui palju neid kütitakse vaid sellel, kas neid jääb jahimaale parajal tihedusel ning soolis-vanuselises struktuuris. Vigasest hinnangust arvukusele tuleneb vigane hinnang küttimise vajadusele ja valesti korraldatud küttimine. Selliste juhtumite vältimisel on esmatähtis põdra mõju teadmine jahipiirkonniti ja jahiühenduste omavaheline koostöö.
Täiskasvanud loomade osakaalu küttimiskvoodis ei ole soovitav tõsta üle 70% ka vasikate nappuse korral ning pigem tasuks sellistes jahipiirkondades kogu küttimismahtu vähendada. Põdralehmadest on eeliskütitavad (valdavalt noored) vasikata lehmad. Pesakonda küttides jäägu lehm alles või kütitagu viimasena. Mitmikutega pesakondi kütitagu mõõdutundega, näiteks üks vasikas kahest. Mõlemad sugupooled ja kõik vanusegrupid omavad nii põdraasurkonnas kui ka teiste ulukiliikide asurkondades võrdset tähtsust. Piik- ja harksarvedega pulle on soovitav küttida kuni 75%, keskmisi 20–25%, vanemaid ja täiskühvelsarvedega pulle (kelle sarve kühvliosa moodustab kummagi sarvelaba valendikust enam kui poole) aga pigem hoida või küttida erandina ja mitte üle 5% pullidest.
Täiskühvelsarvi kandvate pullide küttimisest, olenemata sarvede suurusest, tasub pigem hoiduda, eesmärgiga meie põdraasurkonna looduslähedust suurendada. Kuna kühvelsarved omavad kõrget trofeeväärtust, kipub neid kandvate isasloomade osakaal intensiivse küttimissurve all olevates Euroopa põdrapiirkondades pidevalt vähenema. Praeguste ja tulevaste võimalike dominantsete pullide – suuremate kehamõõtmetega ja parema sarvekasvuga, sh kühvelsarvedega pullide – hoid annaks neile võimaluse elada vähemalt 7–8 aastat, jätta endast 3–5 põlvkonda järglasi ning näidata sarvekasvu täit potentsiaali. Küttimiseelistus võiks kehtida kõige kehvemate sarvede kandjate suhtes, kelleks on kehva konditsiooni tõttu välja arenemata või silmnähtavalt asümmeetriliste (välja arvatud jooksuajal vigastatud) sarvede kandjad olenemata vanusest, samuti ka mullikaeast välja kasvanud 1-2-haruste sarvede kandjad. Igati õigustatud on jätta alles suuremate kehamõõtmetega isendeid, kuna nende puhul on pullidel eeldused kasvatada võimsamaid sarvi ning lehmadel tuua ilmale tugevamaid järglasi.
Mõttekas on mõlema soorühma küttimisega mitte liialdada, ning säästa dominantseid isendeid. Asurkonna soolist struktuuri laiemate alade keskmisena on mõistlik hoida vahemikus 1,2–1,5 lehma pulli kohta. Sel moel soodustame soolis-vanuselise struktuuri püsimist, sugulise valiku toimimist ning geneetilise mitmekesisuse ja keskkonna stressoritele vastupanuvõime püsimist. Kui aga põdralehmade osakaal asurkonnas on kõrgem suureneb võimalus, et paljunema pääsevad liiga noored pullid. Pullide puudusel jääb jooksuaeg venima, osa põdralehmadest jääb partnerit leidmata viljastamata või saavad viljastatud alles kujunemisjärgus noorte pullide poolt tavapärasest hiljem. Mõõdukas sooline struktuur jahipiirkondades seevastu soodustab inna ja poegimise sobivaimale ajale sattumist, järglaskonna kõrgemat elumust, ühtlasemat soojaotumust, parema talvitumiskonditsiooni saavutamist. Lisaks on mõõduka põdralehmade ülekaaluga asurkond parema juurdekasvu läbi nii kiskluse kui küttimise mõju suhtes paremini turvatud.
Küttides (dominantse) põdrapulli oktoobris, on tema panus järglaste tootjana tunduvalt tõenäolisem ja küttimise kahjulikkus populatsioonile väiksem, pullide suurem arv ja konkurents jooksuajal aga kasulik.
Põtra ei ole mõistlik küttida hilisemal ajal, kui pullid on juba sarved heitnud.
