Keskkonnaagentuur avaldas 2020/2021 jahihooaja küttimisandmed. Eelnevate aastatega võrreldes suurenes oluliselt metssea, pruunkaru ja hundi küttimine, märgatavalt vähenes põtrade, kobraste, metskurvitsate ning enamuse hane ja pardi liikide küttimine.
Sarnaselt mitme eelneva jahihooajaga kütiti ka 2020/2021 jahihooajal meie jahiulukiliikidest kõige enam metskitsi, kokku 25 736. Aastataguse metskitsede küttimisrekordiga võrreldes on seda siiski ligi 5300 isendi võrra vähem.
Meie metsade suurimaid ulukeid – põtru – kütiti möödunud jahihooajal oluliselt vähem kui seitsmel eelneval jahihooajal. Kuna eelnevate aastate intensiivsema küttimisega langetati põdra arvukus 2020. aasta alguseks soovitud tasemele, siis seati möödunud jahihooaja eesmärgiks põdra arvukuse hoidmine aastatagusega võrreldes enam-vähem samal tasemel. Seetõttu langetati paljudes jahipiirkondades ka küttimismahte; kokku kütiti möödunud jahihooajal 4813 põtra.
Metssigu kütiti ligi kaks korda enam kui kahel eelneval jahihooajal. Sigade Aafrika katku tõttu 2018. aastaks kümnendite madalaimale tasemele langenud metssea arvukus on pöördunud kiirele tõusule ning küttimismahtude oluline tõstmine väga suure juurdekasvuvõimega metssea asurkonna arvukuse kontrollimatu tõusu ja uute taudipuhangute vältimiseks oli hädavajalik.
Tingituna karu arvukuse jõudsast suurenemisest ja karude tekitatud kahjude sagenemisest suurendati 2020.aastal oluliselt karu küttimiskvooti. Jahihooaja kokkuvõttes kütiti Eestis viimase 60 aasta suurim arv karusid – kokku 91 karu.
Hundi arvukuse tõusu ja huntide poolt karjakasvatuse tekitatud kahjude suurenemise tõttu suurendati möödunud jahihooajal ka huntide küttimiskvooti ja jahihooaja kokkuvõttes kütiti 129 hunti. See on eelneva lumikatte puudumise tõttu ebaõnnestunud jahihooajaga võrreldes ligi kaks korda enam.
Märgatavalt vähenes kopra küttimine. Kui eelneval kolmel jahihooaja küündis kobraste küttimine Eestis 7000 isendi kanti, siis möödunud jahihooajal kütiti 5551 kobrast.
Šaakaleid kütiti kokku 60 isendit, mis on märksa enam kui aasta varem (26), kuid siiski mitte nii palju kui aastal 2018 (76). Muutused küttimise ruumilises jaotuses väljendavad tema asurkonna levikuala jätkuvat laienemist Eestis.
Kui aastate vahelised erinevused küttimistulemustes on eeskätt tingitud kütitava liigi arvukuses toimuvast, jahimeeste huvist konkreetset liiki küttida ja jahiaegsetest ilmastikutingimustest, siis möödunud aastal võib mitme ulukiliigi küttimisnumbrite muutuste taga näha ka koroonaviiruse leviku piiramiseks kehtestatud piiranguid. Näiteks eelnevate aastatega võrreldes kordi väiksemat kütitud metskurvitsate arvu saab seostada just eeskätt välisriikidest pärit jahituristide tulemata jäämisega.
Linnujahist huvitatud jahituristide vähesusega võib osaliselt seletada ka langust mitmete teiste jahilindude tagasihoidlikumates küttimisnumbrites. Eelnevate aastatega võrreldes vähenes märgatavalt ka partide ja mitme kõrge arvukusega haneliigi küttimine. Kui kevadrände ajal peatuvad haned toitumiseks Eesti aladel pikemalt, tekitades suuri põllukahjustusi, siis sügisrände ajal liiguvad haned sageli Eesti aladelt kiiresti üle ning väga palju võimalusi jahihooajal nende arvukuse piiramiseks ei jää.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal 77 371 jahulukit, kellest 62 826 olid 19 erineva imetaja- ja 14 545 erineva 34 linnuliigi esindajad.
Detailset küttimisstatistikat saab vaadata siit (xslx).
