27. juunil 2022 kell 15-17 Tallinnas Kopli 76 Keskkonnaameti maja 3. korruse saalis toimus KeA poolt kokku kutsutud suurkiskjate tegevuskava (Suurkiskjate: hundi, ilvese ja pruunkaru kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2022–2031, KeA 2022) raames moodustatava koostöökogu esimene kokkusaamine.
Arutelul osalesid: KeAst Tõnu Talvi, Leelo Kukk, Aimar Rakko, Tarvo Roose. Keskkonnaministeeriumist jahindusnõunik Tõnu Traks veebis, Keskkonnaagentuurist ulukiuurija Peep Männil, lamba ja kitsekasvatajate esindaja Ell Sellis, loodusturismi poolt Peep Rähni ja Eesti Terioloogia Seltsist Oliver Kalda, loodusajakirjanik Helen Arusoo ja EJS-ist Priit Vahtramäe. Kogul ei osalenud mesinike liidu esindajat
Kokku kaks tundi kestnud arutelust annab põhjaliku ülevaate koostöökogu EJSi esindaja Priit Vahtramäe.
Päevakava järgi lepiti esmalt kokku koostöökogu formaadis ja ajakavas. Koostöökogu kokkusaamine toimub 3 korda aastas: juunis, oktoobris ja aprillis. Kohtumise ajad võivad töö käigus ka muutuda, lähtuvalt sellest, millal valmib KAURi iga-aastane seirearuanne, mis võetakse arutelude ja otsuste alusmaterjaliks.
Koostöökogu otsused saavad olema “poliitilised otsused”, mida arvestavad nii KeA kui ka KAUR oma ettepanekutes suurkiskjate populatsiooni ja nende tekitatud kahjude ohjamisel. Vastavalt päevakorrale, tegid ettekanded ja jagasid statistikat KeA ja KAUR esindajad.
Esimesel kohtumisel võeti päevakorda suurkiskjatest suurim – karu, tema asurkonna hetkeolukord ja tulevik ning nende poolt tekitatud järjest suurenevad kahjustused. Oktoobris võetakse aruteluks hundi ja ilvese „küsimused“ ning aprillis tehakse kokkuvõte möödunud jahihooajast.
Tõnu Talvi KeAst tegi ülevaate karude poolt tekitatud kahjustuste statistika kohta. Karude poolt kahjustatud mesilasperede arv on viimase 10 aastaga kasvanud 9 korda, 2011. aastal lõhuti 87 mesilaspere ja 2021. aastal 774 mesilaspere. 2020. aastal oli kahjustatud mesilasperede arv 511. Tekkis küsimus, kas maksumaksjal on mõistlik üha kasvavaid karude kulusid kinni maksta. Viimase kümne aastaga on suurkiskjate tekitatud kahjude väljamaksete hulk kasvanud 3 korda. 2018-2020 aastal väljamakstud kulutused olid 234 663 -249 573 euro vahemikus. Eelmisel aastal riigile teada antud kiskjakahjude juhtumite eest hüvitas Keskkonnaamet kahjustusi kokku vähemalt 302 025 euro ulatuses, sellest 222 717 eurot makstakse karukahjude ja 79 212 eurot eelmisel aastal tekkinud hundikahjude leevendamiseks.
Suurkiskjakahjude ennetamiseks tehtud kulutusi hüvitab Keskkonnaamet kuni 50% ulatuses. Vaatamata sellele, et ennetusele tehtud väljamaksed alates 2010 – 3196 eurolt on tõusnud 10 aastaga 25 korda ja olid 2020. aastal 81 106 eurot, ei ole väljamakstavate kahjustuste hulk ja kahjustatud mesilasperede arv vähenenud vaid mitmekordselt suurenenud.
Aimar Rakko sõnul jagatakse infot pidevalt, kui kiskja kahjustusi käiakse hindamas, kuid sageli ei ole omanik ennetamise võimalusest kuulnudki. Mesilastarude elektrikarjusega tarastamine on olnud tõhus ja annab tulemusi, sest teadaolevalt ei ole tarastatud aeda karud tunginud. Enamasti tekitavad probleeme just noored isendid, kuid on ka erandeid. Aimar Rakko tutvustas Google Maps kaardirakendust, kuhu oli kantud nii 2021 kui ka 2022 kahjustuste juhtumid. Kaart andis hea ülevaate, missugustes maakondades esineb enim kahjustusi ja kas 2021 küttimine on olukorda leevendanud. Ühiselt tõdeti, et kuigi 2020 kütiti 92 karu ja 2021 85, kus küttimismahud olid võrreldes eelnevate aastatega oluliselt kõrgemad, ei ole kahjustatud mesilasperede arv vähenenud. Aimar Rakko ülevaatest selgus veel, et suuremad rüüsted mesilatele toimuvad aprillis, mais, juunis ja juulis. Näiteks 2020 aasta 22.06 seisuga oli kahjustatud mesilastarude arv 319, 2021-382 ja 2022 on see 286. Antud statistika annab lootust, et 2022 kahjustatud mesilastarude arv väheneb võrreldes 2021 rekordarvuga, kuid jääb samale tasemele 2020 aastaga. Karukahjude ennetuseks on 2018-2021 keskmiselt toetust saanud 20 taotlejat.
KAUR esindaja Peep Männili sõnul nende hinnang küttimiseks seirearuandes ei arvesta jahindusnõukogude arvamust, mille peale EJS esindaja arvas, et siiski tuleks jahindusnõukogude arvamust küttimise korraldamisel maakondades arvestada, kui need ettepanekud arvestavad küttimise suunamist kahjustuskolletesse ja nuhtlusisendite tabamist. Jahindusnõukogude soovitused peaks muutuma jahikorralduse osas oluliseks KeA-le küttimismahtude kinnitamisel. Soovitused saaksid reguleerida ka valiklaskmist ning populatsiooni tugevdamist. Aimar Rakko sõnul tuleb kindlasti jätta osa KeA poolt käskkirjaga määratud karu küttimislimiidist reservi ja see peab olema eraldi reserv, mitte seda ei võeta maakondade limiidi arvelt nagu juhtus eelmisel hooajal näiteks Ida-Virumaal. Arutelu tekitas reservi suurus, laual oli erinevaid variante, kuid ilmselt saab määratav küttimise limiit olema eraldi ja reserv eraldi number
Lõpuks arutati KeA esindaja Leelo Kuke eestvedamisel erinevate osapoolte arvamust karu arvukuse kohta.
EJS esindaja Priit Vahtramäe ütles jahimeeste arvamuse, kelle hinnangul ei tohi karude arvukust enam tõusta lasta, praegune arvukus on nende arvates sotsiaalse taluvuse piir. Karude tekitatud kahjude hulk on väga suur ning tõuseb pidevalt, risk looduses viibijate juhuslike ja ootamatute kohtumistega karuga võib kaasa tuua tõsiseid õnnetusjuhtumeid.
Jahimeeste seisukohta toetas ka Peep Männil, kelle hinnangul arvukus 90 pesakonna juures tuleks võttagi aluseks ja sellest tuletada jätkusuutlik küttimine. 2021.aastal loeti kokku 91 karupesakonda. Kuigi pesakondade arv ei ole oluliselt suurenenud ja suurendatud küttimise tagajärjel ka vähenenud on üldarvukus ikkagi tõusnud ja seda just üksikisendite arvelt. Ka on suurenenud keskmine pesakondade järelkasv. Näiteks eelmisel hooajal loendati juba 13 pesakonda 4 pojaga. Jahimeeste rajakaamera aga tuvastas 2022. aastal emakaru Jõgevamaal, kellel oli 5 poega.
Peep Männil kinnitas, et lõplik küttimislimiit vajab veel täpset arvutamist, kuid lähtuvalt koostöökogu arutelust võiks see olla orienteeruvalt 90-92 + 5 reservi.
Peep Männil tutvustas lühidalt ka teiste suurkiskjate hetkeolukorda. Head uudised on ilvese populatsioonist, kus seirearuanne näitab ilveste pesakondade tõusu natuke alla 80. Šaakali arvukus on jäänud teadlaste hinnangul enam vähem samaks ja siin on lähtutud jahimeeste viimase 2 aasta küttimise numbrist. Suurem osa pesakondadest on ennast sisse seadnud Lääne – Eesti rannikualadele Pärnusse ja Läänemaale, üks pesakond Harjumaal Rocca al Maresse, 3 pesakonda Peipsi äärde ja veel 3 pesakonda kokku Saare- ja Muhumaal.
Huntide pesakondade arv langes eelmisel aastal peale 2020 suurendatud küttimislimiiti natuke üle 25 pesakonna, mis jääb uue, suurkiskjate: hundi, ilvese ja pruunkaru kaitse ja ohjamise tegevuskava aastateks 2022–2031 lubatud piiresse.
p.s. illustreerivad fotod on pärit EJS varasemast arhiivist
EJS
