Kuigi osad soovivad kehtestada suurkiskjatele täielikku kaitsestaatust, toetab Euroopa Kohtu kohtujurist jätkusuutlikku jahipidamist ja selle rolli inimese ja ulukite kooselu parandamisel.
Euroopa Kohus lubab hundijahti populatsiooni haldamise eesmärgil, tingimusel, et EL-i õigusaktide järgi on konkreetsed kriteeriumid täidetud. Kohtujuristi arvamus pole siduva tähtsusega, kuid Euroopa Kohus seda tavapäraselt järgib.
Euroopa Kohtu kohtumenetlus puudutab Soome kõrgema halduskohtu mitmeid õigusküsimusi. Põhiküsimus seisneb selles, kas Soome võib EL-i loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punkti e järgi teha erandeid rangetes kaitsesätetes, et võimaldada riigis eriloaga hundijaht. Soomlased on muuhulgas väitnud, et erilubadega võimaldatud hundijahi eesmärk on vähendada salaküttimist, vältida kahju koertele ja parandada üldist turvatunnet inimestele, kes elavad huntide elupaikade lähedal. EL-i kohtujurist seda ka toetas.
„FACE on nõus kohtujuristi selgitusega, mille järgi peaks liikmesriikidel olema võimalik huntide jt suurulukite majandamisel arvestada majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ning piirkondlike iseärasustega, mida ka FACE on varasemalt toetanud,“ kommenteeris FACE president Torbjörn Larsson. FACE on Euroopas pidevalt edendanud jätkusuutlikku jahipidamist suurkiskjate ohjamisel.
Kuigi Soome õiguslikud küsimused on konkreetselt seotud hundi populatsiooni haldamisega, puudutab see juhtum ning selle tulemused ka teiste EL-is rangelt kaitstud ulukiliikide, nt karu ja ilvese, majandamist.
Kohtujurist rõhutas, et erandite tegemine loodusdirektiivi nõuetes on võimalik ka ebasoodsa kaitsestaatusega liikide puhul, juhul kui tõendatakse, et sellega ei halvene liigikaitsestaatus, ei jäeta liiki ebasoodsasse seisu ega takistata populatsiooni taastamist.
Liikmesriikidel peab direktiivi erandite taotlemiseks olema võimalik selgelt ja täpselt määrata eesmärki, et saaks kindlaks teha, kas seda on võimalik saavuta ja mis ühtlasi näitaks, et puuduvad alternatiivid.
Larsson selgitas veel, et „kohtujuristi arvamus andis meile edasi olulise sõnumi, et meie liikmesriikidel on võimalik jätkusuutlikult suurulukeid majandades tegutseda paindlikult ja pragmaatiliselt“.
Euroopa Kohtu lõplikku otsust on oodata 2019. aasta teises pooles. Kohtujuristi arvamust on võimalik lugeda SIIT (inglise keelne).
