Oktoobrikuuga algab sügisene ühisjahihooaeg ja on õige aeg meelde tuletada ohutustehnikat ühisjahil.
Meie seaduseandja on pidanud ohutustehnikat nii tähtsaks, et iga ühisjaht algab sellealase jahijuhataja selgitusega. Kordamine on tarkuse ema ja seega tuleb jahialguse instrueerimisse suhtuda piisava tähelepanuga. Jahijuhatajatele meeldetuletuseks, et jahiohutusnõuete selgitamine on äärmiselt oluline, et hoida ära õnnetusi. Lisaks üldiste nõuete kordamisele on võimalus selgitada ka konkreetse jahipäeva ajude läbiviimist ja võimalikku ohutuse alast spetsiifikat, mis tuleneb maastiku, ilmastiku, sotsiaalsest või muust eripärast.
Jahiohutustehnika nõuded on verega kirjutatud read. Need on põlvkondade kogemused, millega peab arvestama. Inimese elu ja tervis on kõige kallim vara, mis meil on ja ka kõige põnevam jaht ega huvitavam trofee ei kaalu seda üles. Jahitulirelv on kõrgendatud ohu allikas, mis võimaldab küttida elusloodust ja seda peab iga kütt meeles pidama.
Õpi oma relva tundma
Eesti rahva vanasõna kõlab, et harjavarrestki võib pauk tulla. Seetõttu peame igasugust relva käsitlema kui laetud relva. Oma relva tundma õppimiseks on parim viis külastada regulaarselt lasketiiru. Lasketreeningule tehtud kulutused on meie parim investeering turvalisusesse. Paranevad laskeoskused ja seega ka jahi tulemuslikkus. Kõigil jahimeestel, kes osalevad ühisjahil jahirelvaga, on vajalik enne oma relv üle kontrollida ja nn „peale lasta”.
Siis, kui saame öelda, et tunneme oma relva (relvi) nagu oma viit sõrme, on eesmärk saavutatud. Selle poole on vaja püüelda. Lisaks relvale on vaja sõbraks saada ka laskemoonaga. See ei ole mitte vähem olulisem kui relv ise, vahel isegi olulisem. Nii relva kui laskemoona osas on tark tegu pidada nõu ekspertidega.
Lasu sooritamisel looduses tuleb alati meeles pidada, et kuul lendab kaugemale kui meie näeme. Oluline on keskenduda mitte ainult sihtmärgile vaid ka sellele, mis jääb selle taha ja lähedusse. Kui on vähegi kahtlust, et lask ei ole turvaline, on targem lask sooritamata jätta.
Iga jahist osavõtva jahimehe kohus on juhtida kaaslaste tähelepanu jahiohutuse alastele puudustele. See ei ole häbiasi vaid võib päästa elusid.
Levinud rikkumised
Jahiohutuse nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Keskkonnaamet.
Eelmisel aastal alustas Keskkonnaamet jahiseaduse alusel 143 väärteomenetlust. Levinuim rikkumine oli jahipidamine ilma kehtiva jahipidamisõiguse tasuta. See kohustus kipub jahimeestel ikka ununema. Jahipidamisõiguse tasu saab maksta ning makse kehtivust kontrollida jahiluba.ee.
Jahirelvadega seotud rikkumised olid Keskkonnaameti sõnul sama levinud kui ilma jahipidamisõiguse tasu makseta jahipidamine. 28 juhtumil avastati transpordivahendis laetud jahirelv, millel oli kas padrun rauas, padrunid relvale kinnitatud salves või mõlemas. Jahieeskirja § 7 lg 2 ja 3 järgi peab transpordivahendis jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist.
Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves. Kõige sagedamini oligi laetud relv pandud autosse kiiruga ühisjahil laskekohtade vahetamisel või individuaaljahil ringi sõites. Jahimehe enda ja kõrvalseisjate vaates on tegu kõige ohtlikuma rikkumisega, millele Keskkonnaamet jahikontrollides suurt tähelepanu pöörab. Õnneks möödus 2021. aasta ilma suuremate jahiõnnetusteta.
Jahiohutuse rikkumiste alla liigitusid ka olukorrad, kui jahti peeti hoonetele liiga lähedal või jäeti jahirelv järelevalveta teistele isikutele kättesaadavasse kohta. Individuaaljahil tuli ette olukordi, kui jahirelva transporditi autos ilma kotita näiteks istmete vahel. Ilma kotita võib laadimata jahirelva panna autosse vaid ühisjahil laskekohtade vahetamisel.
Jahiloata jahipidamine avastati 23 korral ja keeluajal jahipidamine seitsmel korral. Sageli oli tegu uluki küttimisega olukorras, kus puudus jahiluba või polnud vastava uluki jahiaeg. Sellisel juhul tekkis rikkumisega keskkonnale kahju, mida määrati vähemalt 26 juhtumil. Jahiloata jahipidamise alla liigituvad ka olukorrad, kui jahimees peab jahipiirkonnas jahti, kuid ei oma vastava piirkonna kehtivat jahiluba.
Jahipidamisel keelatud silmuste, taldrikraudade ja poolautomaatsel relval üle kahe padruni mahutava salve kasutamine fikseeriti 18 juhul. Poolautomaatsel relval võib kasutada kuni kahte padrunit mahutavat salve, lisaks võib üks padrun olla rauas ehk jahiseadus näeb ette võimaluse poolautomaatsest relvast lasta järjest kuni kolm lasku. Silmused ja taldrikrauad on keelatud vahendid ja nende avastamisel Keskkonnaamet alustab alati väärteomenetlust ning võtab vahendid hoiule.
Jahipidamise dokumentidega oli probleeme 13 korral. Jahti suurulukile peeti laskekatsetunnistuseta kuuel korral ja ühel juhul pidas jahimees jahti aegunud jahitunnistusega. Mõlemad rikkumised on kergesti välditavad, sest iga jahimees saab oma jahipidamise dokumentide kehtivuse mugavalt JAHISe või METSISe andmebaasist üle kontrollida. Mõned rikkumised olid seotud jahilubade väljastamise ja tagastamisega ning jahiloale õigeaegse märke tegemata jätmisega. Muud jahipidamisele esitatud nõuete rikkumised olid jahipidamine keelatud kohas või keelatud ajal. Osade rikkumiste puhul oli ühe teoga astutud üle mitmest jahiseaduse nõudest, näiteks peeti jahti ilma kehtiva suuruluki laskekatsetunnistuse ja jahipidamisõiguse tasuta. Sellisel juhul läheb kirja kahest rikkumisest rangem, mida arvestati karistuse määramisel.
EJS peatab jahitunnistuse kehtivuse
Keskkonnaamet edastab jõustunud karistustest info Eesti Jahimeeste Seltsile, kelle pädevuses on otsustada jahiseaduse nõudeid rikkunud jahimehe jahitunnistuse kehtivuse peatamine. Jahitunnistuse peatamise ettepaneku esitame raskemate rikkumiste, nagu jahiohutuse nõuete rikkumise või jahiloata jahipidamise puhul. EJS on jahitunnistuse kehtivuse peatanud paarist kuust kuni kolme aastani.
2022. aastal jätkab Keskkonnaamet jahikontrollide läbiviimisel jahiohutuse nõuete täitmise kontrollimist. Lisaks sarnaselt viimastele aastatele korraldatakse aeg-ajalt suuremaid jahijärelevalve reide, kui ühte maakonda tulevad korraga kontrollima inspektorid üle Eesti.
Jahiõnnetused juhtuvad nagu ikka ebasoodsate asjade kokkulangemisel. Osa asju on sellised, mida meie ei saa muuta. Nende üle meil pole vaja muretseda, pigem olla ettevaatlik ja arvestav. Teatud olud on aga meie võimuses muuta. Kui me igaüks teeme kõik meist oleneva ja anname endast parima, siis see ongi piisav, et õnnetused ei juhtuks. Seetõttu on eranditult meie kõigi panus oluline.
Turvalist ühisjahti ja kivi kotti!
Tõnis Korts, EJS-i tegevjuht
Tanel Tiirats, Keskkonnaameti järelevalveosakonna Valgamaa büroo juhataja
