Tallinna loomaaed andis 16. augustil teada, et loomaaia territooriumile on asunud šaakal ning 9. augusti öösel tabas laste loomaaeda valus kaotus: maha murti kihnu maalamba utekarja vanim väikest kasvu ja õrnake kirju utt Libelle.
Järgmiseks ööks üles pandud rajakaamerad tuvastasid ka süüdlase: karjamaa tagusele teele tuli luusima väga arglik šaakal.
Loomaaia teatel oli šaakali jälgi näha juba kevade alguses, mil koos loomaaia zooloogiaringi lastega Rebasemäel jäljerada uurinud ulukispetsialist Uudo Timmi kahtlus leidis nüüd kinnitust. Loomaaia territooriumile on asunud šaakal.
„Peame selle isetulnu kinni püüdma, et vältida samasuguste pahanduste kordumist. Esimene kahtlus šaakali võimalikust elamisest loomaaia loodusaladel pärineb kevadest, kui nähti lumel kahtlaseid jälgi, aga siis ta rajakaamerasse ei jäänud. Maikuine šaakali pilt Eesti Vabaõhumuuseumi lähedal rajakaameras viitas võimalusele, et ta võib meie loodusaladele asuda. Nendel ju toidulaud päris mitmekülgne – kärbid, nirgid, nugised, mägrad ja metskitsed,“ kommenteeris olukorda loomaaia direktor Tiit Maran.
Harilik šaakal on lõunapoolse levikuga liik, kes oma levikut on viimase aastakümne jooksul jõuliselt põhjapool laiendanud, ulatudes praeguseks välja isegi Norrasse. Eestis leidis tema kohalolek esmakordselt tõestamist 2013. aastal.
Šaakali varasemat eluspüügi kogemust Eestis ei ole, seega asub loomaaed katsetama erinevate meetoditega. „Kui saame šaakali kätte ja leiame vahendeid talle korraliku aediku ehitamiseks ning looma ülalpidamiseks, siis võiks ta saada meie kollektsiooni püsiasukaks, et ka külastajad saaks selle põneva loomaga tutvuda. Hinnanguliselt läheb aediku ehitamine maksma 15–20 000 eurot,“ lisas Maran.
Kuni šaakali kinnipüüdmiseni on laste loomaaia utekari turvatud elektrikarjuse taha linnutiikide karjamaal. Külastajatele öise eluviisiga inimpelglik kiskja ohtu ei kujuta.
