Tallinnas toimus Euroopa Komisjoni ja jahimeeste ümarlaud seakatku teemal

Tallinnas toimus Euroopa Komisjoni ja jahimeeste ümarlaud seakatku teemal

2754
Foto: Karolin Lillemäe

Võõrustasime täna sigade Aafrika katku teemalist ümarlauda. EJSi poolt osalesid EJSi president Margus Puust, tegevjuht Tõnis Korts, tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ja ajakirja toimetaja Karolin Lillemäe. 

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.03.2016

Eesti Jahimeeste Seltsi majas Tallinnas kogunes täna Euroopa Komisjoni, jahimeeste ja Eesti seakatku tõrjes osalevate ametkondade esindajate ümarlaud, kus arutati metssigade seas leviva seakatku tõkestamise võimalusi. Ümarlaual osalenud olid ühel meelel, et metssigade populatsiooni vähendamise kõrval tuleb ka metsas senisest veelgi enam pöörata tähelepanu bioohutusele.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitavad seakatku leiud, et kohati on viiruse kontsentratsioon Eesti metsades äärmiselt kõrge. „Kuna seakatku viirus on väga vastupidav ja võib looduses säilida aastaid, siis on väga oluline, kuidas võimaliku nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse. Selleks, et haigust loodusest tõrjuda tuleb kogu viirustkandev materjal loodusest kõrvaldada ja nõuetekohaselt kahjustada.“

Ümarlaual oli arutusel metssigade arvukuse vähendamise strateegia, ajujaht ja Euroopa Toiduohutusameti soovitused, parimad jahipidamise viisid tagamaks, et taud ei leviks edasi ning metsas rakendatavad bioohutusmeetmed, sh metsseakorjuse kui nakkusallika käsitlemine.

„Veterinaar- ja Toiduamet kompenseerib ühe seakatku tõrjemeetmena hukkunud ja uurimisel seakatku suhtes positiivseks osutunud metssigade matmist. Jahimehed on seda võimalust aktiivselt kasutanud ja praeguse seisuga on maetud üle 2000 metsseakorjuse,“ ütles Olev Kalda. „Samas on oluline teadvustada, et iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, seega tuleb ennetavalt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid ka kütitud metssigade rümpade transpordil ja hoiustamisel. Ning kindlasti ei tohi unustada nakkusega kokkupuutunud pindade puhastamist ja desinfitseerimist.“

Kohtumisel anti komisjoni ekspertidele ülevaade sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust, seni metssigade populatsioonis leviva katku ohjamiseks rakendatud ennetavatest ja tõrjemeetmetest, seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uurimistulemustest. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil andis ülevaate seakatku tõrjumise jahindusalastest meetmetest.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante esindaja Francesco Berlingieri, Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid Vittorio Guberti ja Tomasz Podgorski, Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

EK kohtumine


 

Veterinaar- ja Toiduamet
PRESSITEADE
31.03.2016

Täna, 31. märtsil toimub Tallinnas Euroopa Komisjoni veterinaarekspertide, jahimeeste esindajate ja kõigi seakatku tõrjumises osalevate Eesti ametkondade esindajate kohtumine, kus arutatakse metssigade seas leviva sigade Aafrika katku tõkestamise võimalusi.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on metsas leviv katk koduseafarmidele jätkuvalt suureks ohuks ning seetõttu tuleb rakendada meetmeid taudi leviku peatamiseks metssigade populatsioonis. „Eesti on metsane ja tiheda metssigade asustusega riik, mis teeb sellise looduskoldelise metsas leviva taudi tõrjumise keeruliseks. Sigade Aafrika katku tõrjumine sellistes looduslikes tingimustes on uus kogu Euroopa jaoks,“ ütles Olev Kalda. „Seepärast on Maaeluministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduameti eestvedamisel kokku kutsutud kõiki osapooli kaasav ümarlaud, et koos Euroopa Komisjoni ekspertiga analüüsida seniste rakendatud tõrjemeetmete efektiivsust ja leida Eesti tingimuste jaoks veelgi paremaid ja optimaalsemaid lahendusi sigade katku leviku peatamiseks ja tõrjumiseks loodusest.“

Ümarlaual on arutusel metssigade arvukuse vähendamise strateegia, ajujaht ja Euroopa Toiduohutusameti soovitused, parimad jahipidamise viisid tagamaks, et taud ei leviks edasi, metsseakorjuse kui nakkusallika käsitlemine ning metsas rakendatavad bioohutusmeetmed.

Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda annab ülevaate sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust, seni metssigade populatsioonis leviva katku ohjamiseks rakendatud ennetavatest ja tõrjemeetmetest, seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uurimistulemustest.

Kohtumisel osalevad Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi DG Sante esindaja Francesco Berlingieri, Euroopa Komisjoni veterinaareksperdid Vittorio Guberti ja Tomasz Podgorski, Maaeluministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaagentuuri, Riigimetsa Majandamise Keskuse ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.

JAGA