Keskkonnaamet lubab 1. augustil algaval karujahi hooajal küttida kuni 69 pruunkaru, mis on kaheksa isendi võrra rohkem kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu on jaht lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.
2018. a sügisese seisuga on Eestis ligi 750 karu. Karu käekäigu üheks indikaatoriks on poegadega pesakondade arv ning möödunud aastal registreeriti Eestis kokku enam kui 80 sellist pesakonda. Suurkiskjate kavas on eesmärgiks seatud vähemalt 60 sama-aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu ning praegune pesakondade arvukus on varasemate aastatega võrreldes suurim. Lisaks paistavad viimased viis aastat silma kõrge pesakonna keskmise suurusega, kus tavapärase 2 poja asemel on neid ühe enam 3 või 4, väga harva ka 5.
„Seega on meie karupopulatsioon heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Paraku kaasneb karudega ka kahjustusi. Samas ei ole need väga tugevas seoses karude arvukusega, vaid pigem toidu kättesaadavusega. Kõige kergem saak on neile mesitarud. Kui jahedavõitu kevadel taimestik kiratseb, kipuvad karud näljale leevendust otsima just sealt,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Juuli lõpu seisuga on karud lõhkunud 252 mesitaru, see on 100 võrra enam kui eelmisel aastal. Lisaks sellele on murtud ühes talumajapidamises poni ning lõhutud 82 silopalli. Tänavu on tulnud välja anda ka üks eriluba nuhtlusisendi küttimiseks väljaspool jahiaega. Tegemist oli tiheasustusalal pikemalt toimetanud ja kahju tekitanud isendiga. Asula lähedale sattuvatele karudele ei tohiks kindlasti söögiks jätta või metsa visata toidujääteid, kuna see tegevus harjutab karud inimeste lähedusega ning muudab nad inimestest sõltuvateks. Seetõttu tekivadki nn nuhtlusisendid, kes käivad asulates inimeste juures nende jaoks lihtsasti kättesaadavat toitu noolimas – olgu selleks siis prügikastides leiduvad toidujäätmed, mesitarude mesi või maha murtavad koduloomad. Karu saab looduses suurepäraselt iseseisvalt ilma inimese sekkumiseta hakkama – looduses on talle piisavalt toitu, sh saakloomi, nt metskitsesid ja põtru. Seega pole inimpelglikul karul üldjuhul põhjust tiheasustusalale tulla.
Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on arvukuse üldised näitajad ja kahjustuste esinemise sagedus. Kokku on esimese osa küttimismaht Eestis 63 isendit. Ülejäänud osa küttimismahust (6) eraldatakse jooksvalt jahihooaja jooksul suunates selle kahjustuspiirkondadesse.
Karu küttimise esialgsed kvoodid maakonniti:
• Harju maakond – 4;
• Hiiu maakond – 0;
• Ida-Viru maakond – 10;
• Jõgeva maakond – 9;
• Järva maakond – 6;
• Lääne maakond – 0;
• Lääne-Viru maakond – 9;
• Põlva maakond – 3;
• Pärnu maakond – 4;
• Rapla maakond – 5;
• Saare maakond – 0;
• Tartu maakond – 8;
• Viljandi maakond – 4;
• Valga maakond – 1;
• Võru maakond – 0.
Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Poegadega emakaru küttimine on keelatud. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.
Valga linna ümbruses ringi liikuvate noorte Pihkva karude pärast muretsema ei pea, sest Valga linna ümbritsevates jahipiirkondades ei ole karujaht lubatud.