15. aprillil algaval jahihooajal tohib küttida 37 hallhüljest, mis on 1% eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonnast Eestis.
Kui kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, siis 2017. aasta kevadsuvisel lennuloendusel leiti Eesti lesilatest kokku 3737 karva vahetavat hüljest, mis on mõnevõrra vähem kui varasematel aastatel – 4508 isendit 2016. ja 4237 isendit 2015. aastal.
„Eelmise aasta väiksema loendustulemuse üheks põhjuseks võib pidada viimaste aastate keskmisest soojemaid talvi. Jääl poegida eelistavate hüljeste jaoks nappis sobivaid sigimispaiku, mistõttu jäi sigimisedukus madalaks. Seetõttu oli ka noorte hüljeste osakaal karva vahetavate hüljeste seas 2017. aastal väiksem,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Kui Läänemere teistes piirkondades, Soomes ja Rootsis on hallhülgele jahti peetud juba aastaid, siis Eestis ei toimunud jahti populatsiooni madalseisu tõttu alates 1970. aastate algusest kuni 2015. aastani, mil jahti taas lubama hakati. Praeguseks on hülge populatsioon taastunud ning arvukus stabiliseerumas – nii Eesti punase nimestiku kui ka IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks. Hallhülge küttimine on ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi kohaselt lubatud, kui populatsiooni kaitsestaatus on soodne, sätestatud on jahipidamise keeluajad, täpsed nõuded jahipidamisviisidele ning määratud kindel kvoot.
Hallhülge küttimise taaslubamisel on peamiselt kaks põhjust. Esiteks saab jahiga reguleerida liigi asurkonna arvukust, mis aitab mõningal määral kaasa kutselisel kalapüügil tekkivate kahjustuste ennetamisele: hülged püüavad kalurite mõrdadest ja võrkudest toitu, lõhkudes sellega püüniseid ning põhjustades kaluritele majanduslikku kahju. Mullu maksti 14 kalurile püügivahendite rikkumise hüvitist kogusummas 21 093 eurot.
„Lisaks kahjude ennetamisele soovime hallhülge küttimisega elus hoida sellega seotud jahitraditsiooni ja kultuuripärandit traditsioonilistes hülgejahi piirkondades, näiteks Liivi lahes Kihnu saare lähistel. Samas jälgime, et küttimine ei kahjustaks hallhülge asurkonna elujõulisust ning hüljeste arvukus püsiks jätkuvalt kõrgena,“ selgitas Aimar Rakko.
Hülge küttimiskvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: 22 isendit Liivi lahes, 8 saarte põhja- ja läänerannikul ning 7 Soome lahes. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on hallhüljes.
Hallhülge jahiperiood kestab 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa, kehtiva jahitunnistuse ja läbitud suuruluki laskekatsega jahimees. Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 9 hallhüljest lubatud 45st.
Läänemeres elab kolme liiki hülgeid – hallhüljes, viigerhüljes ning randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud ning teda pole lubatud küttida. Randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena Lõuna-Rootsi ja Taani väinade piirkonnast ning teda pole samuti lubatud küttida.
