Keskkonnaamet andis täna, 10. juulil käskkirjaga välja eriload pruunkaru küttimiseks väljaspool jahihooaega. Tartumaal Alatskivi jahipiirkonnas võib küttida ühe pruunkaru ning Lääne-Virumaal kaks, ühe Väike-Maarja ja teise Haljala jahipiirkonnas. Karude küttimise eriload kehtivad juuli lõpuni.
„Jahimeeste tähelepanekud ja hinnang näitab, et karude arvukus on viimastel aastatel tublisti tõusnud,” selgitas EJSi president Margus Puust. „Nende arvukuse tõusuga kaasnevad paratamatult ka kahjustused,” tõdes Puust. “Keskkonnaameti poolt väljastatud küttimislubade eesmärk ongi ulukikahjusid vähendada,” lisas ta.
Karu on lubatud küttida Tartumaa Bubo jahiseltsil Alatskivi jahipiirkonnas, mis jääb Sookalduse, Meoma, Metsakivi, Rupsi, Naelavere, Päiksi ja Savastvere külade halduspiiridesse. Sealsel alal on lubatud küttida varitsus- või hiilimisjahi käigus üks poegadeta pruunkaru.
Samuti tohib Gun&Shot jahiühistu küttida pruunkaru Lääne-Virumaal Väike-Maarja jahipiirkonnas, mis jääb Ebavere küla halduspiiridesse. Küttida tohib ühe poegadeta isendi ning talle võib varitsus- või hiilimisjahti pidada kuni 31. juulini. Samuti on lubatud MTÜ-l Haljala Jahisport küttida üks poegadeta pruunkaru Haljala jahipiirkonnas, mis jääb Kakuvälja küla halduspiiridesse. Neid tohib samuti küttida juuli lõpuni.
„Meie piirkonnas on karu tekitanud kahjusid päris mitmes piirkonnas ning kahjustuste kohta on tulnud ka järjepidevalt kaebusi,” kommenteeris Bubo jahiseltsi juht Tõnis Türna. „Püüame anda endast parima, et meile seatud ülesanne täita,“ lisas Türna.
Pruunkaru küttimise erivajadus tulenes kiskja tekitatud kahjustustest Lääne-Viru- ja Tartumaal. Selle aasta 23. aprillist kuni 26. juunini tuvastas ja akteeris keskkonnaamet Alatskivi jahipiirkonnas Sookalduse, Meoma, Metsakivi, Rupsi, Naelavere, Päiksi ja Savastvere külas 10 mesilas 14 korral kokku 23 mesilaspere hävitamise karu poolt. Kahjustused tekitati naaberkülades (Sookalduse, Meoma, Metsakivi, Rupsi, Naelavere, Päiksi ja Savastvere) paiknevates mesilates.
„Ekspertiisiaktidest nähtuvalt ning kohapeal suuliselt antud seletustest järeldub, et isend on väga julge, naastes tarude juurde juba mõne tunni jooksul pärast mesitarude juurest eemale peletamist,“ selgitas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius käskkirjas. „Tarude omanikud on sunnitud ööde kaupa mesitarusid valvama, et ülejäänud mesitarud alles jääksid. Mesinike väitel on külaelanikud näinud karu ka õhtuti tihti Meoma, Metsakivi ja Rupsi küla põldudel liikumas,“ seisab raportis.
Samuti teatati 26. juunil karu tekitatud kahjustustest Ebavere külas Lääne-Virumaal Väike-Maarja jahipiirkonnas. Ekspertiisiakti järgi tungis karu hoovis asuvasse kanade pidamise aedikusse ning murdis seal elavad kanad. Omaniku suulistel andmetel oli karu hoovi tunginud ka 2. ja 3. juuli öösel. „Tegu on noore karuga, keda on lähipiirkonnas nähtud liikumas ka varem ning kes peletamisele ei reageeri,“ selgitas Ebavere elanik.
Keskkonnaametile edastatud kanala juurde paigutatud rajakaamera piltidelt on näha, kuidas karu üritab uuesti aedikusse tungida. Sama isendi küttimiseks ja edasiste kahjude ärahoidmiseks väljaspool jahiaega on edastanud keskkonnaametile taotluse ka Gun&Shot Jahindusühistu.
Ka möödunud nädalal, 2. ja 4. juulil teatati Lääne-Virumaa karu tekitatud kahjustustest Kakuvälja külas Haljala jahipiirkonnas. Kakuvälja elaniku väitel käib karu regulaarselt maasikapõldu rüüstamas, hirmutamist ei karda ja inimesi ignoreerib. Karu on tülitanud pererahvast ajavahemikul 29. juuni–3. juuli, tekitades maasikate söömisega tuntavat majanduslikku kahju. Keskkonnaameti ametnike sõnul on tegu samuti noore karuga, keda on lähipiirkonnas nähtud liikumas ka varem ning kes peletamisele ei reageeri. „Kuna karu inimesi ei karda siis võib ta kohalike elanike hinnangul osutuda ohtlikuks,“ selgitatakse käskkirjas.
Võttes aluseks keskkonnaametile teadaolevad Alatskivi, Väike-Maarja ja Haljala jahipiirkonnas tekitatud kahjustused isikute varale (kahjustatud mesitarud ja põllumajanduskultuurid ning murtud kanad), samuti arvestades inimasustuse lähedal toimetava pruunkaru võimalikku ohtu inimese elule ja tervisele, on keskkonnaamet seisukohal, et nn nuhtlusisendi küttimine väljaspool jahiaega on põhjendatud ja vajalik edasiste kahjustuste vältimise ja inimeste ohutuse tagamise eesmärgil.
Kuigi käskkirja andmise hetkel on pruunkaru jahiaja alguseni jäänud vähem kui üks kuu, ei ole keskkonnaameti hinnangul konkreetsete isendite küttimisega inimeste elule, tervisele ja varale kaasneva ohu tõttu mõistlik viivitada.
