Tartu ülikooli loodusmuuseumis avatakse 19. oktoobril hääbuvate liikide teemaline näitus „Kaduvate liikide kannul“.
Liigid surevad praegu välja sama intensiivselt kui 60 miljoni aasta eest, mil planeedilt kadusid dinosaurused ning olukorra tõsidusele viitavad teadlased juba mõnda aega. Näiteks kaob maamunalt keskmiselt kaks selgroogsete liiki aastas ning kolm ruutkilomeetrit mulda päevas. Vähe sellest, hinnangute kohaselt on kõikide loomade hulk Maal on viimase neljakümne aasta jooksul vähenenud ligi 50%.
Kui eelnevad faktid panevad eelkõige muretsema looduskaitsjaid ja -teadlasi, siis märksa kõnekam on aduda, et peagi ei pruugi vabast loodusest leida enam tiigreid, jääkarusid, kaelkirjakuid ja elevante ning isegi Eesti metsaaluseid kattev mustikavaip ei pruugi varsti olla iseenesestmõistetav. Aastaks 2050 võib välja surra isegi kuni kolmandik praegu elavatest liikidest.
Näitus “Kaduvate liikide kannul” koosneb mitmest osast. Muuseumi püsiekspositsioonis ringi jalutades saab nutiseadmest uurida 40 maailma loomaliigi haruldaseks muutumise lugusid ning seda, mida on tehtud nende säilitamiseks. Ajutiste näituste ruumis on üles seatud näitus “Eesti metsa kaduvad liigid”, kus saab tutvuda Eesti metsa arenguetappidega noorest metsast põlismetsani ning teada saada, mil moel mõjutab metsa majandamine meie metsade looduslikku mitmekesisust. Külastaja kohtub näitusel ka selliste Eesti metsa hääbuvate liikidega nagu näiteks lendorav, must-toonekurg, euroopa naarits ja teised. Mängida saab hariduslikku arvutimängu Eesti metsa elujõust ning loodud on liigilise mitmekesisuse kahanemise põhjuseid tutvustav õppeprogramm koolidele.
Näitus jääb avatuks kuni 31.10.2018. Näituse valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
