14. juunil kohtusid EJSi juhatuse valitud põdra majandamise töögrupi liikmed esmakordselt Keskkonnaagentuuri Tartu kontoris KAURi sõraliste spetsialisti Rauno Veerojaga. Kohtumine toimus enne iga-aastast seirearuande valmimist.
EJSi töögrupp moodustati, kuna väga paljudelt jahimeestelt on tulnud signaale, et põtrade arvukus on tublisti alla läinud ning uluki majandamisega tuleks tõsisemalt tegelema hakata. See teema tõstatati ka volikogus, kus enamik sama meelt olid.
Kohtumisel osalesid Keskkonnaagentuuri sõraliste spetsialist Rauno Veeroja, EJSi president Margus Puust, EJSi tegvjuht Tõnis Korts, EJSi juhatuse liikmed Priit Vahtramäe, Jaak Volmer, Jaanus Põldmaa ja Rein Rosenberg ning koolitaja ja analüütik Jaan Ärmus ja MTÜ Tihemetsa Jahiseltsi juht Väino Lill.
EJSi töögruppi huvitas KAURi kevadise pabulaloenduse tulemused. Loendust on juba alates 2015. aastast tehtud ning see peaks andma tegeliku pildi põdraarvukuse langusest. Ülevaade näitas, et ka pabulaloenduse järgi on arvukus oluliselt langenud. Kui 2015. aastal oli pabulaindeks 8,3 ja 2018. aastal 7,3; siis 2019. a tulemiks on Eesti keskmine indeks 6,8. See näitab võrreldes eelmise aastaga 6,8% ja ülemöödunuga 15,9% langust. Kuigi Eesti keskmine indeks on 6,8; jääb väga paljudes piirkondades see veel mitu korda madalamaks.
Näiteks Põlva-Võru piiril oleva Kooraste-Urvaste-Sulbi seireala pabulaindeks on võrreldes eelmise aastaga langenud 0,4-ni, mis teeb languseks 66% ja võrreldes 2017. aastaga juba 88,4%. Eesti keskmise indeksiga võrreldes näitab see 17 korda madalamat indeksit. Nii madala asustustiheduse juures ei ole pelgalt pabulaindekse põhjal võimalik enam järeldusi arvukuse muutuste ulatuse kohta teha. Piirkonnas olevate üksikute pabulahunnikute sattumine või mittesattumine loendusmarsruudile on paljuski juhuslikku laadi. Kindlasti annab nii madal pabulaindeks märku, et võrreldes teiste piirkondadega Eestis on seal arvukus oluliselt madalam.
Jahimehed andsid oma arvamuse
Lisaks KAURi ettekandele andis ülevaate ka pabulaloendusest Tihemetsa Jahiseltsi esimees Väino Lill. Viljandimaa Lembitu Jahiseltsi kaameraloenduse tulemustest läbi aastate andis aga Priit Vahtramäe. Kuigi nende kahe seltsi osa kogu Eesti peale on väike, näitasid need selgelt, et arvukuse tendents ei ole igal aastal ühesugune ning põdra arvukus on langenud tasemeni, kus küttimist tuleks vähendada 40‒50%.
Veerojaga arutati lisaks pabulaloendusele ka vasikate juurdekasvu suurust, meetodeid ning asurkonna probleeme. Kõik kohalviibijad tõdesid, et jahinduse üheks väga positiivseks tulemiks on see, et kütitavate loomade struktuur jaguneb erinevate sugupoolte vahel võrdselt.
Ent märgata on jahi tulemustest, et asurkond on jäänud väga nooreks, mille tagajärg on ka andmetest nähtav. Nimelt mida noorem asurkond, seda suuremad kahjud, sest noorloomad tarbivad kuni 5 eluaastani metsa oluliselt rohkem ja sellepärast tuleks metsas säilitada just tugevas keskeas loomi.
Lisaks kui asurkond on noor, siis hakkavad noored põdralehmad juurde tootma rohkem emasloomi, sest esimene vasikas on tavaliselt emane, ja selle tulemusena väheneb oluliselt pullide arvukus. 2018. a oli sugude vahe emasloomade kasuks 1,44. Veel 2 aastat tagasi oli see suhe 1,3. See tähendab, et pullide küttimist tuleks vähendada ja suurendada noorte lehmade küttimist.
Arutleti põdra arvukuse üle
Erinevate osapoolte ja arvutuste tulemina saadi arvukuseks neli lõppnumbrit ning see oli hea info kõikidele osapooltele, mida tuleks arvestada. Ühiselt jõuti järeldusele, et ei saa enam küttida 7000 põtra, vaid väga järsu languse ärahoidmiseks tuleks seda umbes 700‒1000 isendi võrra vähendada, mis toob aga jätkuvalt arvukuse languse 15%.
Seirealadel kus pabulaindeks on eelnevate aastatega võrreldes oluliselt langenud (ja pabulaineks ei ole oluliselt üle Eesti keskmise) ning metsakahjustusi on vähe, võib küttimist võrreldes eelnevate aastatega märgatavalt vähendada. Kohtades, kus on indeks oluliselt kõrgem, võib jätkata samas tempos. Küttimismahtude jaotuses on oluline vaadata erinevaid näitajaid komplektselt, pelgalt pabulaindeksi enda numbrilise väärtuse järgi otsustada ei saa. Mõned seirealad paiknevad rohkem põdrale sobivatel ja mõned vähemsobivatel metsaaladel, mistõttu asustustihedused on loomulikult juba erinevad.
Räägiti ka metskitse arvukusest ja kahjudest
EJS kohtus päev enne maaomanikega, kus arutati kitse arvukuse ja kahjustuste olulist tõusu, mis on suurenenud võrreldes eelneva aasta sama ajaga 3 korda (vt joonist fotol), siis tuli arutusele ka kitse arvukus, küttimine ja arvukuse alla viimise võimalused.
Veeroja tutvustas ka värsket kitse küttimise ja arvukuse statistikat ning uut kaameraloenduse meetodit, mida tehti Põlvamaal ja mis peaks andma parema ülevaate sõraliste arvukusest.
Ühiselt jõuti järelduseni, et arvukus on tõusuteel. Et seda vähendada, ei piisa ainult kõrgemast küttimismahust (u 35 000 isendit). Arvukuse kiiremini alla viimiseks tuleb suurendada emasloomade küttimist (kitsed + emased talled) üle 55%, mis tähendab, et sokkude osakaal orienteeruvalt 25‒30% ja kitsedel 30‒35% ning ülejäänud talled 35‒45%. Sellekohase soovituse aga annab KAUR oma aruandes.
Kuigi 2018. aasta küttimisel (24 138 isendit) tehti kõigi aegade rekord, tuleks sellel aastal veelgi küttimist suurendada 10 000 isendi võrra. Maaomanike sõnul ei ole tähtis, milline hulk arvuliselt kütitakse, kuid oluline on, et kahjustuste tase langeks ja oleks maaomanikele talutav. Selle nimel peaksime kõik pingutama ja need maakonnad, kes ei küttinud eelmisel aastal KAURi soovitatud mahus, peaksid sellel aastal küttima ka selle osa, mis eelmisel aastal küttimata jäi.
Oluliseks sooviks metsaomanikel oli, et kui nad soovivad meile appi tulla kitsede küttimisel, siis peaksime neile vastu tulema ja väljastama küttimisload, kui neil selleks vajadust on.
Tuleks arvestada kahjude ärahoidmisega
Koosoleku kokkuvõtteks tõdesid mõlemad osapooled, et arutelu on vajalik ja peaks jätkuma ka tulevikus, et arvestada mõlema arvamusega ning arvestada tuleks, et lõpptulemusena maaomanikele tekitatud kahjud ei oleks väga suured.
EJS lubas, et koostöö tõhustamiseks kutsutakse pärast KAURi seirearuande ilmumist jahimeestest jahindusnõukogu liikmed kokku ja räägitakse läbi, et ühiselt vastu tulla metsaomanike soovidel, et kitse arvukuse saaks kiiresti alla viia ja kahjud oleks talutavuse piires.
Priit Vahtramäe,
EJSi põdra töögrupi esimees
