Suurkiskjate seire metoodika on Eestis puudulik ja saadud andmete analüüs ebaselge. Aeg oleks minna üle tõeliselt teaduspõhisele lähenemisele, kirjutavad Tartu Ülikooli terioloogia teadurid Maris Hindrikson ja Egle Tammeleht ning selgroogsete zooloogia kaasprofessor Harri Valdmann.
Tänavu kinnitatud ja järjekorras kolmas suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava on dokument, mis suunab meie suurkiskjate kaitset, uuringuid ning küttimist aastani 2031, kirjutab Postimees. Selline pikaaegne suurkiskja-asurkondade majandamiseesmärkide seadmine Eestis on kahtlemata hea ja vajalik, aga on aeg mõelda nende eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste sisulisele kvaliteedile ning teaduspõhiste seiremeetodite rakendamisele. Oleme arvamusel, et Eestis ei saa enam edasi minna nii nagu seni ning vajame suurkiskjate seiresse praegusest palju enam selgust, läbipaistvust ja ka tegelikku teaduspõhist lähenemist, seda nii seireandmete kogumisel kui ka nende analüüsil.
Loe lähemalt Postimehest.
