Kui aasta tagasi said Eesti Maaülikooli teadlased riigilt saadud teadusraha abil uurida pea kogu Eesti halvanud sigade Aafrika katku levikupõhjuseid, siis enam seda raha pole. Katk aga möllab jätkuvalt.
Alates katku puhkemisest 2014. aastal on jahimehed laborisse viinud ühtekokku 36 000 metsseaproovi. Kui endine põllumajandusminister ja kogenud jahimees Tiit Tammsaar aasta algul Eesti Maaülikooli järjekordseid proove viima läks, tuli jutu sees välja, et teadlased enam seakatkuga seonduvad küsimusi ei uuri, kirjutab Postimees.
Laboris võetakse proove jätkuvalt vastu ja selgitatakse välja, kas loom oli taudi nakatunud, kuid sellega asi suuresti ka piirdub. Küsimus ongi selles, kas keegi kogutud seireinformatsiooni läbi töötab ja lahti mõtestab.
„Jahimehed näevad palju vaeva ning on Tartusse kokku vedanud tuhandeid proove, kuid riik ei leia seda väikestki uurimisraha. Miks me neid kogume, kui neid ei süstematiseerita ega uurita?“ küsis Tammsaar.
Arvo Viltropi sõnul on järgmine võimalus taotleda raha teadusfondist. Kuid seal on nimetatud projektidega õnnestumisprotsent pigem väike. Epidemioloogilised uuringud käivad terviseuuringute alla, kuid sigade Aafrika katk inimese tervisega seotud pole. Seetõttu ei oleks see konkursil ka esimene prioriteet.
Loe edasi Postimehest.
