Jahimeestel ammugi pinnuks silmas olnud Viljandi ärimees Peeter Kaares jäi salaküttimisega vahele moel, mis sobiks filmistsenaariumisse. Kahe aasta peale veninud saaga sai lõpu eelmisel nädalal.
„Olin Taagepera kandis Tündre jahiseltsi maadel kella 8.30 ajal langil ja kuulsin pauku,” meenutab Taagepera jahiseltsi liige Andres Olesk Maalehele ligi kahe aasta tagust 12. detsembrit, mil salaküttimise lugu hargnema hakkas.
Kuna Oleskile oli teada, et sinna maa-alale polnud selleks hetkeks kellelegi jahiluba välja antud, tõttas ta autoga kiiresti asja uurima. Metsavaheteel sõitis talle vastu buss, peal kolm meest.
„Pidasin bussi kinni ja uurisin kuuldud paugu kohta. Tundsin rooli taga ära Peeter Kaarese, kellest jahimeestel on omavahel seoses salaküttimisega palju juttu olnud ning keda ma olin korduvalt sügise jooksul selles piirkonnas sõitmas näinud,” meenutab Olesk. „Kuuldud paugust ei teadnud see seltskond midagi, ka väitis Kaares, et relvi autos pole. Palusin neil sõiduk ette näidata, millest Kaares keeldus, mispeale kutsusin välja politsei.“
Olesk leidis lastud looma üsna tee lähedalt langilt üles ning kutsus ka keskkonnainspektsiooni kohale. Loom lahati ning saadi kätte ka teda surmanud kuul, mis, nagu hiljem ekspertiisis selgus, oli tulistatud Peeter Kaarese relvast. Põdra laskmiseks puudus Kaaresel jahiluba, küll on tal olemas jahitunnistus ja relvaluba.
Relvaekspertiisi vastus oligi selge tõend, mille põhjal keskkonnainspektsioon Kaaresele väärteoprotokolli vormistas. „Kaares ise väitis, et tema pole seda teinud,” märgib KKI keskkonnakaitse juhtivinspektor Märt Raudsepp.
Jahiloata põdrajahi eest karistas inspektsioon Kaarest rahatrahviga 720 eurot, lisaks mõisteti talt menetluskuluna välja tulirelvale tehtud ekspertiisikulud 400 eurot. Samuti tuleb Kaaresel hüvitada 2400 eurot keskkonnakahju tiine põdralehma küttimise eest.
Tõsi, KKI otsus sai lõplikult jõustuda alles eelmisel nädalal, kuna Kaares kaebas inspektsiooni aasta tagasi tehtud karistusotsuse Pärnu maakohtusse, paludes see tühistada, sest tema pole nimetatud väärtegu toime pannud.
Alus jahitunnistuse peatamiseks
Nii mõnigi jahimees ohkab KKI otsuse jõustumisest kuuldes kergendatult.
„Usk Eesti riiki säilib. Kartsin, et see asi sumbub ära,” nendib Tõrva Jahimeeste Seltsi esimees Egon Niittee.
Oleski sõnul on jahimehed Kaarest salaküttimises kahtlustanud aastaid, ning nüüd, kui mees reaalselt ka karistada sai, on sealse piirkonna jahiühingutel kavas teha Eesti Jahimeeste Seltsile avaldus, et Kaareselt jahitunnistus ära võetaks.
Alust selleks ka on, sest jahiseaduse kohaselt peatatakse jahitunnistus kuni kolmeks aastaks praktiliselt enamikul juhtudel, kui keskkonnainspektsioon on jahimeest jahiseaduse rikkumise eest karistanud, märgib Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindaja Andra Hamburg.
„Kohalike jahimeeste julge ja otsustav tegutsemine väärib tunnustamist, sest tänu sellele jõudis juhtum soovitud lahendini. Et kõik tõsisemad jahiseaduse rikkumised välja tuleks, on vaja neist inspektsioonile teada anda,“ paneb KKI inspektor Märt Raudsepp jahimeestele südamele. „Ilma jahimeeste abita on vähetõenäoline, et neid avastatakse.”
Loe lähemalt Maalehest.
