27. novembril peeti Rakvere Jahindusklubi (RJK) eestvõttel maha traditsiooniline ühisjaht. Seekord toimus see Haljala jahipiirkonnas ning jahiga sai täis ka erinevaid piirkondi külakorda käiv jahikorraldamise ring.
RJK tegevjuhi Jaan Villaku sõnul alustati ühisjahi traditsiooniga sellisel kujul juba 15 aastat tagasi. „Nüüd on tiir peal ja loomulikult läheme uuele ringile. Jahimeestele läheb selline seltside ühisjaht peale ja seda näitab ka see, et tullakse arvukalt kohale,“ tõdes Villak.
Juhatuse ühisjahid tervikuna on aga veelgi varem traditsioon ja nende algus ulatub aastakümnete taha.
Laupäevane jaht algas RJK juhatuse esimehe Raul Vahteri ülevaatega olukorrast. Esimees kiitis jahimehi heade tulemuste eest kasutusõiguse lubade pikendamise protsessis. Sellega ollakse koos Tartuga esirinnas. Vahter rõhutas maaomanikega koostöö tähtsust ja pidas oluliseks kokkuleppeid.
Jaan Villak rääkis seejärel „Ulukid teel“ projektist, milles Rakvere jahimehed samuti aktiivsed eestvedajad on. Kohaletulnud said projekti kleepsud, kus oli kirjas, et ulukil on alati peatee.
EJS-ist olid kohal tegevjuht Tõnis Korts ja asetäitja Andres Lillemäe. Lillemäe, kes on Lääne-Virumaa jahtides pikalt osalenud, andis edasi ka tervitused jahimeeste katusorganisatsiooni poolt. Samuti rõhutas ta ühistegemise olulisust ja seda eriti praegusel ajal.
Nendesse jahtidesse on kutsutud ja osalevad mitte ainult RJK liikmed vaid ka esindajad teistest maakonna jahiseltsidest, kes mõistavad ja hindavad koostööd.
Jahipäeval peeti kaks aju ja tabati üks põdravasikas ja üks metssea põrsas. Haljala Jahiselts on üks nendest, kes saab tunda ka SAK-i teist puhangut ja seetõttu olid asjakohased ka bioohutuse meetmed. Keegi ei pääsenud liikuma ilma jahijalanõude desota.
Kahe aju vaheajal söödi ühiselt maitsvat lõunasuppi. Jaht oli organiseeritud väga hästi ja selle eest Haljala meestele suur tänu! Haljala jahtkond on üks Rakvere Jahindusklubi suuremaid ja nad on tuntud ka oma lasketiiru poolest. See ei ole asi ainult Haljala seltsile ja kogu maakonnale vaid suur asi kogu Eesti jahilaskespordile. Seal peetakse olulisi võistlusi ja tuleb ka järelkasvu.
Jaht lõpetati väärikalt jahimaja juures. Austati kaht kütitud ulukit ja täpsemaid kütte. Küttidele anti ka sõna kirjeldamaks oma lugu. Paraadi läbi viinud Andres Lillemäe kinnitas küttide peakatete külge kuuseoksakesed.
Suur tänu Haljala jahimeestele, Rakvere jahindusklubile ja kõigile, kes toreda päeva õnnestumisele kaasa aitasid. See päev kinnitas veelkord, et tähtis pole mitte ainult saak, vaid looduses koos mõttekaaslastega veedetud kvaliteetaeg. Jäägu see ka tulevikus nii!