Just praegugi veel on metsaomanikud oma metsakultuure peletusvahenditega töötlemas, et sõralisi ulukeid neist eemale hoida.
Karu peletamine on metsas päevakorral pigem kevadel ja suvel ning seda teevad mesinikud, kes piirkonniti on viinud põllukeemia eest oma mesitarud metsa korjele, kirjutab Postimees.
Metsakultuure töötlevad metsaomanikud peletusvahenditega (tuntud ka kui repellendid) üldiselt eri aegadel, kuid üks sihte on, et talve teises pooles vahendi mõju püsiks. Just siis kipuvad metskitsed, põdrad ja hirved kõige sagedamini noorde metsa. Kuna osa peletusvahendite mõju kestab pikalt, on tänapäeval kombeks ka metsataimi juba enne kevadist istutamist töödelda.
Kõige levinumad peletusvahendid, mida Eesti metsas kasutatakse, on Plantskydd, Cervacol ja Trico. Neist verejahu baasil toodetud Plantskyddi ja lambarasva baasil toodetud Tricot pritsitakse ning mehaanilise kareduse toimega vahendit Cervacoli määritakse.
Loe edasi Postimehest.
