Lugupeetud EJS-i liikmed,
Meile on laekunud küsimusi, mis siis saab ÜMO poolt pakutavatest lepingutest. EJS-i seisukoht on olnud alati, et maaomanikega ja vajadusel nende esindusorganisatsioonidega kokkulepete sõlmimine on esimene prioriteet.
Oleme soovitanud kokkulepped sõlmida võimalikult kohapeal, sest just see aitab kaasa kogukonnapõhise jahinduse edasisele arengule. Me näeme elusressursi jätkuvat kasutamist just kogukonnapõhise jahinduse kaudu. See aitab ühiskonna nn uues reaalsuses paremini hakkama saada, lahendada võimalikud konfliktid koha peal. Loomaõiguslased tungivad üha enam areenile ja seetõttu on oluline, et ulukitega seonduvad teemad leiaksid käsitlemist ja lahendatakse nendes kohtades, kus nad tekivad ehk siis kohapeal. Sellest tulenevalt on olulised väga head suhted jahimeeste ja maaomanike vahel. Suures plaanis jagame ühiseid väärtuseid ja seetõttu on koostöö ülitähtis.
Oleme EJS-i poolt soovitanud hoiduda jahimaa rahalisest rendist. See tendents ei aita kaasa jätkusuutliku jahinduse arengule, vaid tekitab konflikte ja juhib tähelepanu ressursi haldamiselt muudele teemadele. Peaksime keskenduma ulukikahjude ennetusele ja sellealasele koostööle. Nii nagu põllumeeste katusorganisatsioonid on öelnud, et ennetustööna kokkuhoitud raha on oluliselt suurem kui mistahes võimalik rahaline rent.
Rahalist jahimaade renti ei toeta ka riigikogu keskkonna ja maaelu komisjonid ja keskkonnaminister. Seetõttu soovitame keskenduda ulukikahjude ennetamisele mitte rendirahale.
Mis saab ÜMO poolt pakutavatest lepingutest?
Loomulikult on kõik jahiseltsid vabad ise otsustama, kellega ja mis tingimustel nad lepingud sõlmivad. EJS-i volinike koosolekul andsid volinikud EJS-i juhatusele suunised, et ÜMO kui suure organisatsiooniga tuleks läbi rääkida nende poolt pakutava tüüplepingu tingimused. Vajadusel võib katusorganisatsioonide vahel kokku leppida raamlepingu, millest siis ühiselt lähtuda. Raamleping sätestaks ära üldised põhimõtted ja tingimused, mida lepingutes rakendatakse.
Sellest tulenevalt soovitas EJS liikmetele mitte enne ÜMO-ga lepinguid sõlmida, kui kaks katusorganisatsiooni on tingimused omavahel läbi rääkinud. Aga ka see on soovitus ja loomulikult on iga liikmesorganisatsioon vaba soovi korral ise läbi rääkima ja sõlmima vastastikku kasulikud lepingud.
Hea näitena võib siin tuua RMK, kellega pool aastat läbi räägiti ja tulemusena said jahimehed algsest pakutud variandist tunduvalt paremad tingimused ja ka RMK on meiega suures plaanis rahul. Seega on ühiselt ettevalmistud leping parim ja ka töötav leping.
Volinike soov ja suunised kokku leppida ÜMO-ga lepingu tingimused tulenebki sellest, et jahimeestele tervikuna saada parimad tingimused. See ei tähenda, et EJS sõlmiks ise jahimaade kasutamise lepingud. Lepingud jahimaade kasutamiseks sõlmib iga jahiselts ise.
Millal läbirääkimisteni jõutakse, see lepitakse poolte vahel edaspidi kokku. Kui milleski on kokku lepitud, siis anname sellest kohe liikmetele teada.
