Uue aasta alguse seisuga on Eestis kütitud 27 hunti. Küttimismahuks on sel hooajal 73 isendit.
Aasta lõpu ja uue aasta vahetumisega on kütitud kaks hunti Saaremaalt. 21. detsembril küttisid saarlased kärntõbise isaslooma ja 30. detsembril noore emasloooma. Lisaks on Eesti Jahimeeste Seltsile teada antud nelja hundi hukkumisest liikluses.
Sel hooajal tabatud juba teadaolevalt 6 kärntõves hunti. Kütitud isendite seast on kärntõve leitud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaalt. Kärntõbi on huntide puhul järjest suuremaks probleemiks. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Lisaks on varasemalt, väljaspool jahiaega andnud riik kahjustuste vältimise eesmärgil jahimeestele 6 eriluba hundi küttimiseks. Kaks neist väljastati 27. juulil Saaremaa jahimeestele, mille tulemusel kütiti üks hunt. Neli eriluba said aga 5. septembril Raplamaa Palamulla jahipiirkonna jahimehed, kes jõudsid küttida kaks hunti. Erilubade alusel küttimine on sellel hooajal lõppenud, ent eriloaga kütitud isendeid jahihooajaks kehtestatud küttimismahust maha ei arvata.
2017. aastal oli hundi tekitatud kahjustuste hulk olnud eelnevatest aastatest suurem, mis aga maakondade lõikes on väga erinev. Oktoobri alguse seisuga oli hundi murtud lambaid viimase nelja aasta lõikes enim Rapla-, Saare- ja Võrumaal, mõningased kahjustused olid Lääne-Viru- ja Põlvamaal, ent kahjustused puudusid sootuks Ida-Viru-, Jõgeva- ja Läänemaal.
Seni on hundijaht avamata veel Harju-, Hiiu-, Pärnu- ja Valgamaal. Hundijahihooaeg algas 1. novembril ja kestab veebruari lõpuni.
