Neljapäeval, 24. septembril toimus uue juhatuse koosseisu esimene korraline koosolek. Koguneti EJS-i majas Tallinnas ja päevakorras oli kümme sisulist küsimust. Koosolekut juhatas president Margus Puust ja 20-st juhatuse liikmest osales 14.
Pärast päevakorra kinnitamist õnnitles Puust sünnipäevalapsi ja uusi juhatuse liikmeid. Puusti sõnum seoses koroonaga oli, et kui tunned ennast halvasti, ära koosolekule tule, meil on võimalus osaleda ka läbi veebi.
Seakatk tõstis pead
Esimese küsimusena oli päevakorras info sigade Aafrika katkust. Ettekandjateks olid Margus Puust ja Tiit Tammsaar. Eestis Raplamaal leiti taas SAK viirus. EJS korraldas koheselt koos VTA-ga erakorralise ümarlaua. Info ümarlauast leiab siit. Jahimeestel tuleb olla endiselt tähelepanelik, hoida metssigade arvukus üks isend 1000 ha kohta ja täita täpselt bioohutuse nõudeid. Tiit Tammsaare sõnul ollakse kohapeal tähelepanelikud ja uusi leide pole lisandunud. Juhatuse otsus oli, et enne ajujahti pöördutakse seltside esimeeste poole kirjaga, milles palutakse pöörata metssigade küttimisele erilist tähelepanu. Metssigade kõrge arvukuse juures on ka viiruse leviku oht suurem.
Tutvustati Ida-Virumaa jahimeeste tegemisi
Ida-Viru Jahimeeste Seltsi ja nende tegemisi tutvustas juhatuse esimees ja tegevjuht Marko Vinni. Suvel korraldati Virumaa jahimeeste kokkutulek, mis läks hästi. Tööd tuleb teha kahe erinevat keelt kõneleva kogukonnaga, mis määrab ka ära töö spetsiifika. Marko Vinni sõnul arenevad asjad hästi ja kui olukord lubab, viiakse läbi jahirahu väljakuulutamine Ida-Virumaal ja võimalusel Eesti jahimeeste kokkutulek 2022. aastal. Juhatus arutas ka võimalust saada integratsiooniprojektidega piirkonnale lisarahastust.
Koosolekute reglemendi muutmine ja helisummuti kasutuse probleem
EJSi juhatuse koosolekute reglemendi muutmise küsimuses esines Margus Puust. Reglemendi järgi on koosolekud toimunud iga kuu neljandal neljapäeval. Kuna aga neljapäev mitmele juhatuse liikmele ei sobi, siis otsustati reglementi muuta ja koosolekute toimumise ajaks määrata iga kuu kolmas kolmapäev.
Helisummuti kasutamise probleemi selgitas lahti Margus Puust. Relvaseaduse § 201 tulirelva osad sätestab, et helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade, on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas. Vastavalt Siseministeeriumi selgitusele: helisummuti võib tulirelvale kinnitada jahiseaduses sätestatud jahipidamise ajal ning see ei tohi olla relvale kinnitatud relva hoiustamisel ega ka relva edasitoimetamisel.
Juhatuse liikmed otsustasid pöörduda kirjalikult siseministri poole ja paluda see kord üle vaadata. Igakordne helisummuti peale- ja mahakruttimine võib kahjustada relva ja sellest tulenevalt olla ohtlik. Olemas on ka jahirelvad, millele on helisummuti tehase poolt külge ehitatud.
Arutleti tunnustusavalduste korra üle
Järgmisena arutati EJS-i tunnustusavalduste korda. Teema kandis ette tegevjuht Tõnis Korts. Töö sellega tehti kevadel ja suvel ning eelmine juhatuse koosseis otsustas, et uue korra võiks kinnitada uus juhatuse koosseis. Nii ka tehti. Uuendusena lisati teenetemärgi kobras statuut. Teenetemärgiga kobras autasustatakse jahimeest, kellel on jahimehestaaži vähemalt 10 aastat või teist isikut, kellel on märkimisväärsed tulemused kohaliku seltsi, maakonna või piirkonna jahindusse panustamisel. Teenetemärk kobras on hõbedast rinnamärk, läbimõõduga 22 mm, mis kujutab reljeefset kobrast. Teenetemärke kobras antakse reeglina aastas kuni 30 isikule.
Ülevaade eelarve täitmisest
2020 esimese poolaasta eelarve täitmise ülevaate andis tegevjuht. Tema sõnul on laekumised väiksemad prognoositust, kuna koroona on ka jahimehi oluliselt mõjutanud. Nii näiteks on väga madal jahikülaliste hulk ja sellest tulenevalt ka välismaalaste jahitunnistuste väljastamine. Tegevjuht kinnitas, et seoses olukorraga jälgitakse seltsi kulupoolt väga tähelepanelikult ning tehakse ainult hädavajalikke kulutusi.
Ülevaade jahiäpist ja jahindusnõukogude kokkulepetest
Lühivaate tehtud töödest jahiäpi arendamisel tegi projektijuht Karri Urban. Enamus töödest on valmis ja äpi katsetamine algab oktoobris. Katsetamise perioodil saab teha vajalikke praktikast tulenevaid muudatusi. Margus Puust allkirjastas arendajaga vajaliku lepingu.
Ülevaate ja kokkuvõtte maakondlike jahindusnõukogude kokkulepetest tegi Priit Vahtramäe. Hirvede osas soovitas KAUR küttida 3070 hirve, jahindusnõukogud otsustasid küttida 2495 isendit. Põdra osas oli jahimeeste soov küttida 5052 põtra, KAUR soovitas 4300 ning jahindusnõukogud leppisid kokku 4645 looma küttimises. Seega on tekkinud huvitav olukord, kus jahimeeste soov oli suurem kui ulukiseirajate ettepanek. Metskitse kokkulepped on veel sõlmimata kolmes maakonnas: Harjumaal, Järvamaal ja Põlvamaal. Vahtramäe prognoosis, et hooajal kütitakse ca 28 000 metskitse. Metssea osas on KAURi soovitus küttida 7800 isendit, jahindusnõukogu otsustas kokku lubada küttida 6340 looma.
Jahinduslike maakasutuse leping ja jahimehe isiku tuvastamise probleem
Muude küsimuste all käsitleti kahte teemat. Jahinduslike maakasutuse lepingute sõlmimiseks maaomanike leidmise teemal kõneles Endrik Raun. Probleem on kohaliku seltsi tasandil maaomanike leidmine, kes ise pole endast märku andnud, et lepingut sõlmida. Need maaomanikud, kes on organisatsioonidesse ühinenud, nende leidmisega ei ole probleeme. Saab küll kätte kinnistu omaniku, aga tema kontaktandmeid on raske leida. Juhatuse liikmed arutasid probleemi, aga ühest lahendust ei ole. Isikuandmete kaitse on muutnud andmete kättesaamise raskeks. Tuleb kasutada kõiki olemasolevaid võimalusi.
Jahil olles jahimehe isiku tuvastamise probleemist rääkis Tiit Tammsaar. Tema kogemuse põhjal ei tunnistata võimude poolt isiku kindlaks tegemisel enam autojuhi lube. Tunnistatakse ainult ID kaarti. Juhatuse liikmed arutasid ja otsustasid, et saadame kirjaliku järelepärimise PPA-le, kuidas selle asjaga on. Vastuse saabumisel informeeritakse kogu organisatsiooni.
Järgmise juhatuse koosoleku toimumiseks määrati 20. oktoober Ida-Virumaal.
