Juba on individuaalmõõtmiste käigus üle mõõdetud kõigi aegade kolmas punahirvesarv (240,18 punkti), mis on pärit Hiiumaa hirvepopulatsioonist.
EJS veebilehel on avaldatud Eesti Jahitrofeede Registri uus versioon, mis sisaldab 29. juunil lõppenud hindamisperioodi tulemusi.
Vaatamata covidi-pandeemia pingutustele võib 2019-2021 jahitrofeede mõõtmise perioodi pidada edukaks. CIC medaliskaalasse mahtunud biomaterjali kogusummaga jõudsime eelmise, 2019nda aasta aruandeperioodi järel kõigi aegade teisele kohale (Eesti ulukite medalitrofeede üldsumma 2019.a. oli 1929, 2021.a. – 1574 ühikut).
Kui võrrelda viimase kahe aasta medalisummasid varasemate trofeenäituste perioodidega ulukiliikide kaupa, siis oli äsjamöödunud hindamisperiood edukaim kopra ja rebase arvestuses (vastavalt 217 ja 52 isendit). Varasem parim aasta oli kopral 2017 (178 isendit) ja rebasel 2011 (48 isendit).
Kõigi aegade teine medalisumma kogunes metskitsesarvedele – 550, mis on küll umbes 300 võrra vähem, kui 2019nda mõõtmishooaja lõpptulemus (859).
Napilt 30 isendiga jäi 2019nda aasta rekordilisele medalikogusele alla punahirvede sarvevalik (390/419).
2019nda aastaga sama suureks (47) kujunes mägrakoljude medalisumma. Mägra rekordaasta oli 2015, mil suuri koljusid toodi hindamisele 60.
Šaakalikoljude kogus on 2019nda hiilgeaastaga võrreldes umbes kolmandiku võrra vähenenud. See-eest jõudis hindajate kätte esimene šaakali nahk, mis mõõdeti hundinaha mõõtmismetoodika alusel, kuid kahjuks ei ole sellele ulukiliigile hetkel medaliskaalat medalitaseme määramiseks.
Ülevaatustel arvukamalt esindatud ulukiliikide osas võib täheldada CIC kõrgeima kategooria isendite osakaalu mõningast vähenemist. Erandi moodustavad rebane ja mäger, kelle I kategooria koljude osakaal on kõigi aegade keskmisest oluliselt suurem (rebane vastavalt 17%/9,9% , mäger 23,4%/16,3%). Nende kõrge tase väljendub ka kõigi aegade TOP-50-s, kuhu lisandus 11 uut koljut mõlemast liigist.
|
I medali kategooria osakaal liigiti |
2019-2021 (%) |
kõigi aegade keskmine (%) |
|
metskits |
18,8 |
19,1 |
|
punahirv |
7,7 |
10,3 |
|
põder |
4,3 |
5,7 |
|
metssiga |
22,7 |
25,7 |
|
kobras |
28,6 |
35,7 |
Tänu Saarte Jahimeeste Seltsis juba mitu aastat regulaarselt toimuvatele trofee-ülevaatustele on kõige enam medaliskaalasse mõõdetud isendeid pärit just Saaremaalt – 561, sealhulgas 312 punahirve ja teistest maakondadest enam metskitsi (162). Pärnumaal kütitud ulukitest mahtus parimate hulka 139 isendit, sealhulgas 63 metskitse ja teistest maakondadest enam hundikoljusid (7).
Medalivääriliseks hinnatud materjali üldkoguse arvestuses on kolmas Läänemaal kütitud ulukite trofeevalik – 111 isendit, s.h. teistest maakondadest rohkem põdrasarvi (19) ja loomulikult kõige rohkem šaakaleid (20).
102 medaliga järgneb Lääne-Virumaa ulukipopulatsioon.
Teiste maakondade koondsummad jäävad allapoole 100 isendi künnist.
Kõige rohkem medaliväärilisi metskitsesarvi mõõdeti Saaremaal, Pärnumaal ja Harjumaal kütitud sokkudelt, kusjuures Saaremaa sokkude I,II ja III taseme osakaal on ligilähedane Eesti kõigi aegade keskmistele näitajatele. Pärnu- ja Harjumaa sokude väärtus kaldub märgatavalt kuldsete sarvede suurema osakaalu suunas (vastavalt 27 ja 24 %). Eesti 50 suurema sokusarve nimekiri täienes 5 isendi võrra (2019ndal hooajal lisandus 16).
Ka Saaremaa punahirve materjali medalisuhe on üsna sarnane Eesti kõigi aegade keskmistele näitajatele, jäädes kulla osas vaid paari protsendi jagu madalamaks (vastavalt 10,3% ja 8,7%). Seevastu Hiiumaal kütitud hirvede kõrgeima kategooria hirvede osakaal on seekord vaid 4,8%. Eesti 50 parima nimekiri muutus 6 hirvesarve võrra.
Medaliskaalasse mahtunud trofeede arvu poolest järgneb metskitsele ja punahirvele kobras, keda kõige enam mõõdeti Ida- ja Lääne-Virumaal ning Pärnumaal kütitud loomade hulgast. Top 50sse mahtus 6 koprakoljut.
Medaliarvult neljanda trofeegrupi moodustab metssiga (110), kelle hulgas torkab silma pronkskihvade oluliselt suurem osakaal ajaloolise keskmisega võrreldes (vastavalt 46,4/ 37,4). Seega pole imestada, et Top-50-sse jõudis vaid üks metsseatrofee.
93-st medaliskaalasse mõõdetud põdrasarvest on vaid 4 kuldsed, mis moodustab 4,3 % kõikidest hooaja jooksul mõõdetud medaliskaalasse mahtunud põdrasarvedest. Kuna Eestis kütitud põtrade keskmine kullaprotsent (5,7%) pole aegade jooksul väga kõrge olnudki (parimad aastad olid 2002, 2004 ja 2017, mil kuldseid sarvi oli kõigi aegade keskmisest 2-3 % võrra rohkem, siis sobib ehk meie põdrapopulatsiooni hetkeseisu paremini iseloomustama pronkssarvede osakaalu märkimisväärne tõus kulla ja hõbeda arvelt. Äsjamöödunud mõõtmishooaja pronkssarvede osakaal on 74,2% (kõigi aegade keskmine – 66,2%). Top-50 toimus muutus vaid ühe põdrasarve võrra.
Nüüd, mil uus jahihooaeg on käima läinud, on sobiv aeg hakata jahiorganisatsioonidel kavandama uusi hindamisüritusi.
Jahitrofeede hindamine ei ole enam ammu pelgalt ettenähtud mõõtude võtmine, kaalumine ja hinnete andmine. Trofeeeksperdi kohustus on hinnata lisaks trofeeväärtuse selgitamisele ka uluki vanust ja teha CIC reeglitega määratud täiendavaid ulukibioloogia seisukohalt olulisi biomeetrilisi mõõtmisi, mis otseselt medaliväärtuse selgitamisega ei seondu. Trofeede hindamisega peaks kaasnema läbi tulemuste analüüsi asjahuviliste valiklaskmisealane nõustamine.
Põhjaliku, kvaliteetse, sisuka ja haridusliku eesmärgiga tegevuse toimumise eelduseks on väikesemahulised hindamisüritused, kus ekspertidel jääb eelkirjeldatud lisategevusteks aega.
Saarte Jahimeeste Seltsis juba tavapäraseks saanud regulaarsete jahitrofeede hindamiste süsteem peaks innustama teisi jahiorganisatsioone eeskuju järgima.
Endale sobivat hindamisürituste tsüklit on juba mõnda aastat kujundamas Põlva Jahiselts, kus püütakse plaanilisi mõõtmisi läbi viia vähemalt üks kord pooleteist kuu jooksul, s.t. hooaja jooksul päris mitu korda. Hooaja esimene hindamispäev sai teoks 14.oktoobril, kus mõõdeti üle 40 igas vanuses sokku ja näpuotsaga teisi liike.
Loodame, et esimeste eeskuju on nakkav ja peagi kuuleme ka teiste maakondade plaanidest.
Anne Reitel
Vanem-trofeeekspert
