Uus-Meremaa on koduks maailma suurimale Himaalaja taari populatsioonile. Kuigi see liik on saarel olnud umbes sajandi jagu, on neid ikka jahitud. Nüüd tahetakse sellele lõpp teha.
Poliitikud tahavad seda liiki likvideerida ja avalikust arutelust lähtudes näib, et tegemist on eeskätt jahivastaste poliitikute sooviga näidata eeskuju. Loodukaitseosakond kavatseb alustada ulatuslikku operatsiooni tuhandete taaride hukkamiseks. Nende eesmärk on liigi täielik hävitamine, mis ei arvesta Uus-Meremaa jahitraditsioonidega ega väikeettevõtetega, kes teenivad selle pealt elatist ja aitavad kaasa maamajandusele ja ulukite haldamisele.
Uus-Meremaal on algatatud petitsioon, et lõpetataks liigihävitus ja vaadataks üle populatsiooni majandamise kava. Petitsioonile saab allkirja anda SIIN.
Taari võib võrdsel määral pidada nii kitseks kui lambaks. Tal on lühike pea ja alusosas võrdlemisi jämedad sarved, mille eesservad on kiiljalt teravad. Sarved on suhteliselt lühikesed, nad on kaarjalt paindunud ning otsad suundunud taha ja veidi küljele. Eri alamliikidel on sarvede kuju ja jämedus suuremal määral erinevad. Lühike saba sarnaneb kitse sabaga. Sõrgadevahelised näärmed on väikesed ja esinevad ainult tagajalgadel. Kõrvad on lühikesed, silmad on suured, karvastu on tihe, peene aluskarvaga. Himaalaja taarid elutsevad mägede metsavööndi kaljustel nõlvadel. Taarid elavad 20-40 pealiste karjadena. Väljaspool jooksuaega moodustavad isasloomad omaette gruppe. (L. Poots, 1987. ”Loomade Elu: 7. köide. Imetajad”)
