VJÜ PÕHIKIRI 06.09.2023
VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU PÕHIKIRI
1. TULUNDUSÜHISTU NIMI, ASUKOHT JA TEGEVUSALAD NING EESMÄRK
1.1. Tulundusühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti
Vabariigi seadustest (tulundusühistuseadusest, äriseadustikust jm), asutamislepingust,
käesolevast põhikirjast, kodukorrast ning muudest sellekohastest õigusaktidest.
1.2. Tulundusühistu nimeks on Valgamaa Jahimeeste Ühistu (edaspidi Ühistu).
1.3. Ühistu asukohaks on Eesti Vabariik, Valga linn.
1.4. Ühistu tegevusaladeks on:
1.4.1. jahindus;
1.4.2. jahindusalane koolitus;
1.4.3. lasketiiru ja laskepaiga kasutamine tasulise ja tasuta teenuse osutamiseks, laskesport;
1.4.4. relvade laenutamine lasketiirus teenusena;
1.4.5. jahiturism;
1.4.6. laskemoona müük lasketiirus.
1.5. Ühistu eesmärgiks on oma liikmetele jahindusalaste teenuste osutamine, jahindusalaste
koolituste korraldamine, ulukivarude kaitse, hooldamise ja taastootmise organiseerimine,
liikmete kutsemeisterlikkuse tõstmine ja nende ning pereliikmete vaba aja veetmise
organiseerimine.
1.6. Ühistu võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi
saavutamiseks.
1.7. Ühistu on jahipiirkondade kasutusõiguse lubade hoidja.
2. ÜHISTU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1. Ühistu liikmeks võib olla jahitunnistust omav füüsiline isik, kes soovib osaleda Ühistu
eesmärgi saavutamisel ja kes on seotud jahipiirkonnaga, mis on antud kasutusõiguse loaga
ühistule kasutada.
2.2. Liikmeks võetakse kirjaliku avalduse alusel juhatuse otsusega seaduses sätestatud korras.
Liikmeks saamiseks peab isikul olema jahiseltsi soovitus.
2.3. Liikmeks vastuvõtmisest võib juhatus keelduda seaduses sätestatud alustel ja korras.
2.4. Liikmel on õigus:
2.4.1. võtta osa üldkoosolekust ja jahiseltsi koosolekust;
2.4.2. olla valitud Ühistu juhtorganitesse;
2.4.3. saada teavet Ühistu tegevuse tulemuste kohta;
2.4.4. astuda Ühistust välja seaduses sätestatud korras;
2.4.5. ühistust väljaastumisel ja väljaarvamisel saada tagasi osamaks seaduses sätestatud
korras;
2.4.6. kasutada teisi seaduses, põhikirjas ja kodukorras sätestatud õigusi.
2.5. Liige on kohustatud:
2.5.1. täitma seadustest, põhikirjast ja kodukorrast tulenevaid kohustusi ning Ühistu juht- ja
kontrollorganite otsuseid;
2.5.2. tasuma põhikirjas ettenähtud korras ja suuruses osamaksu, iga-aastast maksu ja Ühistu
juhtorganite poolt kehtestatud muid makseid.
2.6. Liige loetakse Ühistust väljaastunuks seaduses sätestatud korras.
2.7. Liige võidakse Ühistust juhatuse otsusega välja arvata jahiseltsi ettepanekul seaduses
sätestatud alustel ja korras, sh. seaduses, põhikirjas ja kodukorras sätestatud liikmekohustuste
mittetäitmisel. Juhatuse poolt tehtud väljaarvamise otsuse peale on liikmel õigus edasi
kaevata seaduses sätestatud korras.
2.8. Ühistu vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
2.9. Liige ei vastuta Ühistu kohustuste eest.
3. ÜHISTU VARA, OSAMAKS, IGA-AASTANE MAKS, TASUMISE KORD
3.1. Ühistu osakapitali suuruseks on vähemalt 2 500 eurot.
3.2. Ühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest ja muudest maksetest, ühistu tegevusest
saadavast tulust, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest laekumistest.
3.3. Liikme osamaksu suuruseks on 13 eurot.
3.4. Liige peab tasuma osamaksu kahe nädala jooksul pärast liikmeks vastuvõtmise kirjaliku
otsuse kättesaamist.
3.5. Ühistu iga-aastase maksu suurust võib nõukogu oma otsusega iga aasta kohta muuta.
Ühistu iga-aastane maks tuleb tasuda vastavalt nõukogu kehtestatud korrale.
4. JUHTIMINE
4.1. Ühistu juhtorganid on üldkoosolek, volinike koosolek, nõukogu ja juhatus ning
kontrollorgan revident või audiitor. Liikmete Ühistu juhtimisest üheks osavõtu vormiks on
jahiseltsides läbiviidavad koosolekud. Liikmel on õigus osaleda selle jahiseltsi koosolekul,
mille liikmena ta on end määratlenud juhatuse poolt peetavas liikmete nimekirjas ning mille
kaudu ta tasub iga-aastast maksu.
4.2. Üldkoosolek on Ühistu kõrgeim organ.
4.3. Üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses sätestatud alustel ja korras. Teade peab olema
saadetud selliselt, et see jõuaks liikme aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks
nädal enne üldkoosoleku toimumist. Kui Ühistul on üle 50 liikme, ei pea liikmetele teadet
saatma, kuid teade tuleb avaldada
vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning Ühistu kodulehel.
4.4. Üldkoosolekul võib liiget esindada teine isik, kellele on antud kirjalik volikiri. Sama isik
võib esindada kuni kahte liiget.
4.5. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal või esindatud on üle poole liikmetest.
Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
või esindatud liikmetest, kui seaduses ei ole sätestatud suurema häälteenamuse nõuet.
Üldkoosolek protokollitakse.
4.6. Üldkoosoleku pädevuses on:
4.6.1. põhikirja muutmine;
4.6.2. kodukorra kinnitamine;
4.6.3. nõukogu liikmete arvu määramine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.6.4. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi või kahjumi jaotamine;
4.6.5. Ühistu ühinemise, jagunemise ja lõpetamise otsustamine;
4.6.6. revidendi või audiitori valimine ja tagasikutsumine;
4.6.7. erimaksete kehtestamine;
4.6.8. kinnisvara soetamine ja võõrandamine;
4.6.9. osalemise omandamine või lõpetamine teistes ühingutes;
4.6.10. juhatuse või nõukogu liikme või Ühistu liikme vastu nõude esitamise, samuti juhatuse
või nõukogu liikmega tehingu tegemise ja tehingutingimuste otsustamine ning selles nõudes
või tehingus ühistu esindaja määramine;
4.6.11. seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku pädevusse antud muude küsimuste otsustamine.
4.7. Volinike koosolek on juhtorgan, mis koosneb liikmete seast valitud volinikest. Volinike
koosoleku kokkukutsumine ja korraldus on sama mis üldkoosolekul. Volinike koosolekul ei
oma volinik edasivolitamise õigust.
4.8. Volinike valimisel lähtutakse järgmisest korrast:
4.8.1. volinikud valitakse jahiseltside koosolekutel jahiseltsi liikmete seast viieks aastaks;
4.8.2. üks volinik valitakse kümne Ühistu liikme kohta. Volinike arvu määrab nõukogu;
4.8.3. nõukogu jaotab mandaadid jahiseltside vahel, lähtudes liikmete arvust järgmiselt:
4.8.3.1. liikmete koguarv jagatakse volinike arvuga;
4.8.3.2. jahiseltsi liikmete arv jagatakse punktis 4.8.3.1. nimetatud tehte tulemusena saadud
arvuga;
4.8.3.3. iga jahiselts saab mandaate vastavalt punkti 4.8.3.2. kohase tehte tulemusena saadud
arvu täisosale;
4.8.3.4. punkti 4.8.3.3. alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse suurimate jääkide
põhimõttel, lähtudes punktis 4.8.3.2. nimetatud tehete tulemusena saadud arvude
murdosadest.
4.8.4. voliniku võib tagasi kutsuda jahiseltsi koosolekul. Tagasikutsutud voliniku asemele
valitakse uus volinik.
4.9. Volinike koosoleku pädevuses on:
4.9.1. nõukogu liikmete arvu määramine, nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine;
4.9.2. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi või kahjumi jaotamine;
4.9.3. revidendi või audiitori valimine ja tagasikutsumine;
4.9.4. erimaksete kehtestamine;
4.9.5. kinnisvara soetamine ja võõrandamine;
4.9.6. osalemise omandamine või lõpetamine teistes ühingutes;
4.9.7. juhatuse või nõukogu liikme või Ühistu liikme vastu nõude esitamise, samuti juhatuse
või nõukogu liikmega tehingu tegemise ja tehingutingimuste otsustamine ning selles nõudes
või tehingus ühistu esindaja määramine.
4.10. Jahiseltsi koosolek on Ühistu liikmete Ühistu juhtimisest osavõtu ja oma õiguste
teostamise põhivorm. Jahiseltsi tegevust ja suhtlust juhatusega korraldab jahiseltsi esimees.
4.11. Jahiseltsi koosoleku kutsub jahiseltsi esimees kokku omal initsiatiivil või vähemalt 1/3
antud jahiseltsi liikmete nõudmisel hiljemalt ühe kuu jooksul arvates vastava nõudmise
saamisest. Juhul, kui jahiseltsi esimees ei ole jahiseltsi liikmete nõudmisel koosolekut kokku
kutsunud, viiakse koosolek läbi jahiseltsi liikmete omal initsiatiivil.
4.12. Jahiseltsi koosoleku kokkukutsumisest teatatakse ette vähemalt üks nädal enne
koosoleku toimumist. Teates märgitakse ära koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord.
4.13. Igal jahiseltsi liikmel on jahiseltsi koosolekul üks hääl. Jahiseltsi liiget võib esindada
teine jahiseltsi liige kirjaliku volikirja alusel.
4.14. Jahiseltsi koosolek on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa üle poole jahiseltsi
liikmetest. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud
jahiseltsi liikmetest.
4.15. Jahiseltsi koosolek protokollitakse. Protokoll ja koosolekul osalenud jahiseltsi liikmete
nimekiri esitatakse viie tööpäeva jooksul juhatusele.
4.16. Jahiseltsi koosoleku pädevuses on:
4.16.1. jahiseltsi esimehe valimine ja tagasikutsumine;
4.16.2. volinike valimine ja tagasikutsumine;
4.16.3. nõukogu liikmekandidaadi esitamine;
4.16.4. Ühistu põhikirjalist tegevust ja antud jahiseltsi tegevust puudutavate küsimuste
arutamine ja vastavate ettepanekute tegemine;
4.16.5. juhatusele isiku Ühistu liikmeks vastuvõtmise soovituse andmine ja isiku Ühistu
liikmest väljaarvamise ettepaneku tegemine.
4.17. Ühistul on 14 kuni 20 liikmeline nõukogu. Nõukogu liikmed valitakse jahiseltside poolt
esitatud liikmekandidaatide hulgast. Nõukogu liikme volituste tähtaeg on viis aastat.
4.18. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Koosolekult puuduvad nõukogu liikmed võivad osaleda
hääletamisel, edastades oma hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Igal nõukogu
liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks
jääda. Häälte võrdse jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu koosolek
protokollitakse.
4.19. Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui
sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nõukogu esimees saadab otsuse eelnõu kõigile
nõukogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nõukogu liige peab esitama selle kohta
oma kirjaliku seisukoha. Kui nõukogu liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse
poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Hääletustulemuste kohta koostab
nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab
selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele.
4.20. Nõukogu pädevuses on:
4.20.1. iga-aastase maksu kehtestamine;
4.20.2. iga-aastase majandustegevuse eelarve kinnitamine;
4.20.3. investeeringute ja kulutuste tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks eelarvega
ettenähtud kulutuste summa;
4.20.4. juhatuse liikmete arvu määramine, juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine ning
juhatuse esimehe määramine, kui juhatuses on rohkem kui üks liige;
4.20.5. juhatuse liikmete tasustamise põhimõtete kindlaksmääramine;
4.20.6. prokuristi määramine ja tagasikutsumine;
4.20.7. teenushindade kehtestamine;
4.20.8. jahindus- jt organisatsioonidega sõlmitavate koostöölepingute heakskiitmine;
4.20.9. volinike arvu ja mandaatide jaotuse määramine.
4.21. Juhatus on Ühistu alaliselt tegutsev juhtorgan, millel on üks kuni viis liiget. Juhatuse
liikme ametiaeg on kuni viis aastat.
4.22. Juhatuse pädevusse kuulub küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku ja
nõukogu pädevusse.
4.23. Ühistu kontrollorganiks on revident või audiitor, kes viib läbi Ühistu majandusaasta
tegevuse revideerimise, koostab revisjoniaruande ja esitab selle üldkoosolekule. Revidendi
või audiitori volituste tähtaeg on kuni kolm aastat.
5. ÜHISTU TEADETE AVALIKUSTAMINE LIIKMETELE
5.1. Ühistu teadete avalikustamise kord määratakse kindlaks kodukorraga.
6. ÜHISTU MAJANDUSAASTA
6.1. Ühistu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
7. KASUMI JAOTAMINE JA KAHJUMI KATMINE
7.1. Ühistu puhaskasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ning kantakse liikmete
vahel jagamisele mittekuuluvatesse reservidesse.
7.2. Kahjum kaetakse vastavalt seaduses sätestatud korrale.
8. LÕPPSÄTTED
8.1. Ühistu on asutatud määramata ajaks.
8.2. Ühistu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud alustel ja korras.
Ühistu likvideerijad nimetab likvideerimisotsuse vastu võtnud üldkoosolek, kui seadus ei näe
ette teisiti.
8.3. Ühistu likvideerimisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja osamaksude
tagastamist allesjäänud vara jaotatakse liikmete vahel likvideerijate poolt koostatud vara
jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osamaksu suurusele.
