Valgetuhkrute vaktsineerimine marutaudi vastu muutus kohustuslikuks

Valgetuhkrute vaktsineerimine marutaudi vastu muutus kohustuslikuks

56
Foto: Flickr

Määruste muudatustega tehti valgetuhkrute marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslikuks. Varem kehtis nõue vaid kasside ja koerte pidamisel. Veisepidajatel on kohustus koostada alates 2026. aastast bioturvalisuse kava.

Eesti on marutaudi levikut seni edukalt ennetanud, kuid võitlus taudi leviku vastu on pidev.

„Valgetuhkruid peetakse lemmikloomana üha sagedamini. Seega on kohustus nad vaktsineerida üks täiendav meede, et Eesti kui marutaudivaba riigi staatus säiliks. Marutaudi ennetamiseks tuleb teha kõike, mis võimalik. Lähiaastatel on plaanis luua riiklik lemmikloomaregister ja ühtlasi muuta valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine kohustuslikuks,“ rääkis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Ülle Pau.

„Tuletan meelde, et kasside ja koerte vaktsineerimine marutaudi vastu on juba varasemast kohustuslik. Nii enda lemmiklooma kui ka üldse kõikide Eesti loomade tervist silmas pidades on see ülioluline,“ lisas ta. „Kahjuks ei ole kõik kassid ja koerad marutaudi vastu vaktsineeritud. Palun kõigil loomaomanikel see vajalik samm esimesel võimalusel ära teha!“

Marutaud on surmaga lõppev närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, millesse nakatuvad nii loomad kui ka inimesed. Eesti naaberriigis Vene Föderatsioonis on marutaudi esinemise sagedus kõrge, seetõttu on Eestis marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt väga suur.

Määruste muutmisega täiendatakse nimekirja loomaliikidest, kelle pidamise puhul peab loomapidaja koostama bioturvalisuse kava – alates 2026. aastast laieneb kohustus ka veistepidajatele.

„Paljud veisekasvatajad koostavad kava juba praegu, kas vabatahtlikult või selleks, et täita nõudeid toetuste saamiseks. Sea- ja kodulinnupidajatel ning kalade ja koorikloomade pidamisel vesiviljelusettevõttes on see kohustus juba varasemast. Kliima soojenemise tõttu nihkub järjest kaugemale põhja poole taude levitavate putukate ehk siirutajate leviala. Selleks, et kaitsta meie veisekarju ohtlike taudide eest, on vaja hoida fookuses bioturvanõuete täitmine. Sel eesmärgil ongi hea tööriist bioturvalisuse kava, mille järgimine aitab loomapidamisettevõttes luua selge ja kontrollitava bioturvalisuse süsteemi,“ rääkis Pau.

„Usun, et meie loomapidajad järgivad hoolikalt bioturvalisuse nõudeid ning mõistavad, et muudatused on vajalikud taudide leviku ennetamiseks,“ ütles Pau.

Ennetav tegutsemine, nagu vaktsineerimine ja hoolikas bioturvanõuete järgimine, aitab vähendada taudidest tulenevaid riske nii loomade kui ka inimeste tervisele. Lisaks aitavad need tegevused vähendada taudipuhangu tõrjumisega kaasnevaid majanduskulusid.