Kahel kevadel haneliste heidutusjahi mõju analüüsinud uuringurühm leidis, et mõne isendi surmamine ei hoia linde põllult kauem eemal kui teised peletusmeetodid. Kõige mõjusam on inimese kohalolu, mistõttu panid nad ette, et talunikele võiks sellele kuluva aja ja tööjõu kompenseerida.
2019. aastal Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal ning mullu üle Eesti lubatud heidutusjahti uurinud osaühingu Rewild töö tulemuste kohaselt ei jää sedasi hanelisi vähemaks, kuid jahimehe kohalolu hirmutab neid, vahendab Maa Elu.
Eestis esimest korda uuritud küsimuses jõuti järeldusele, et jahti võiks lubada mõnes piirkonnas. Nii näeb ette ka „Hanede ja laglede kaitse ja ohjeldamise tegevuskava 2021–2025”, mis märtsis Keskkonnaametis kinnitati ja mille üks alus tellitud uuring oli.
Loe lähemalt Maa Elust.
