Juhatuse veebruarikuu koosolek toimus 13. veebruaril EJS-i majas ja veebis.
Osales kokku 22 juhatuse liiget ja koosolekut juhatas president Margus Puust.
Õnnitleti veebruarikuu sünnipäevalapsi Andrus Onemari, Kalle Pallingut ja Priit Vahtramäed, kes said kingituseks põdra aasta tassi.
Päevakord sisaldas kokku seitse teemat.
Ülevaade RMK ulukikahjudest ja struktuurimuutustest
Esmalt tehti RMK ulukikahjude ülevaade. Traditsioonilise ülevaate möödunud aasta ulukikahjudest tegi Lauri Valdur. Ta näitas graafikuid, kus oli jälgitav kahjude suurus alates aastast 2019–2024. Valduri sõnul on kahjud oluliselt langenud ja metsakasvatajad saavad metsa kasvatada.
Valdur käsitles eraldi kolme sõralise – põdra, punahirve ja metskitse kahjusid. Põdra kahjud on oluliselt langenud, punahirve kahjud on kerges tõusutrendis ja metskitse kahjud olid eelmisel aastal nullis. Kahju hindamise aktid koostati Saaremaa ja Hiiumaa kõlvikute osas. Kokku oli kahjusid 10,17 ha lõpliku kahjunõudega 5129,32 eurot. Lisaks vastas Lauri Valdur juhatuse liikmete küsimustele.
Juhatuse liige Mikk Marran rääkis lühidalt struktuurimuutustest RMK-s.
Ülevaade ametiga kohtumisest ja aruteludest
Veel rääkis Andres Onemar kokkusaamisest Keskkonnaametiga. 22. jaanuaril toimus kohtumine ameti ja kliimaministeeriumi esindajatega Tartus. Teemadest käsitleti seakatku käskkirja, jahipiirkondade suurust, haavatud uluki jälitamist (sh kaitsealal) ja liikluses viga saanud ulukite ja öösihiku teemat.
Seakatku käskkirja osas esitati mitmeid ettepanekuid. Käskkiri võiks tulla varem, mitte hooaja lõpupoole. Vajalik oleks kehtestada seakatku küttimiskohustuse käskkirjad hiljemalt 1. oktoobriks, mil algab aktiivne metsseajaht koertega. Selleks ajaks on olemas agentuuri seirearuanne ja saab teha ka kokkuvõtteid suvisest metsseajahist, kahjustused põllukultuuridele annavad täiendava hinnangu metssigade arvukusele.
Tehti ka mitmeid teisi ettepanekuid, mis muudaks protsessi selgemaks ja arusaadavamaks.
Riik ootab EJS-ilt ettepanekut, kui suur võiks olla jahipiirkondade maksimaalne suurus. Seda tuleks arutada läbi struktuuri töögrupis ja esitada ettepanekud.
Arutati ka haavatud ulukite teemat. Osapooltel oli ühesugune arusaam, et mistahes viisil vigastatud või haavatud uluki tabamine võimalikult kiiresti ja uluki jaoks piina vältival moel on eetiliselt väga oluline.
Jutuks tuli ka haavatud ja vigastatud ulukite jälitamine kaitserežiimiga aladel. Kaitsealadel haavatud uluki jälitamine vööndites, kus jahipidamine on keelatud, on sarnane probleem. Juhatuses juba arutatud Koeru Jahimeeste Seltsi jahipiirkond Endla LKA sihtkaitsevööndites on siin üheks näiteks.
KeA ametnikud on andnud erinevaid selgitusi haavatud metssea jälitamise osas. Tuginedes seadusele kaitse-eeskirjale, mis vööndis jahipidamise keelab, on öeldud jahimeestele, et haavatud ulukit seal jälitada ei tohi. Samas on mõned ametnikud öelnud, et on vaikiv kokkulepe, et pärast KeA teavitamist seda ikka võib. Jahimehed vajavad õigusselgust. Selle küsimusega on riigi esindajad lubanud tegeleda.
Ka Riigikogus on see teema arutamisel ja vastav seaduse muudatus ettevalmistamisel. Üks võimalik lahendus on, et haavatud/vigastatud uluki jälitamine ei kvalifitseeru jahipidamisena.
Veel arutati öösihiku teemat ja seda 2,5 meetri seisukohast. KeA ei taha nõustuda, et seda piirangut tuleks eemaldada. Looduslikes tingimustes ei ole alati võimalik sellist kõrgust saavutada ja metssiga jääb küttimata. Praegu on aga aktiivne katkuaeg.
Lühiülevaade inspektoritega kohtumisest
Keskkonnainspektoritega kohtumisest 28. jaanuaril EJS-i majas tegi lühiülevaate Endrik Raun. Sellel kohtumisel arutati IT küsimusi, aga ka haavatud ulukite jälitamise ja öösihiku teemat.
Raun selgitas, et jahiohutuse koha pealt ei ole vahet, kas 1,5 või 2,5 meetrit.
Jaak Volmeri sõnul on ta vestelnud hundiuurijatega ja viimased ei ole olnud vastu, et öösihikut kasutataks ka nuhtlusisendite puhul.
Koostööst politseiga
Ülevaate politsei koostöögrupi tööst tegi Raivo Aeg. Samuti tegi Aeg ülevaate relvaseaduse tervikteksti ettevalmistavast tööst. Selle kohta valmib eraldi tekst, mis on koostatud politsei ja EJS-i koostöös.
Relvalubade tühistamise praktikast
Relvalubade tühistamise praktikast tegi ülevaate tegevjuht Tõnis Korts. Halduspraktikas on viimasel ajal tulnud üha rohkem juhtumeid, kus jahiseaduse rikkumise alusel on lisaks tühistatud relvaluba. Politsei on KeA haldusotsuse alusel algatanud menetluse ja selle tulemusena tühistanud jahimehe relvaloa.
See on ilmselgelt ebaproportsionaalne karistus ja tundub, et tegemist on ka mitmekordse karistusega. EJS on kirjalikult pöördunud politsei poole, et seda olukorda lahendada. Politsei on lubanud asjaga tegeleda.
Trofeenäituse korraldamisest
Arutleti ka trofeenäituse korraldamise üle. Sellest rääkis Ive Kuningas. Kuninga sõnul oodatakse näitusele kokku 128 trofeed, mis on kütitud ajavahemikul 2019–2024. Ta palub maakondade esindajatel mõelda, kuidas trofeed Saaremaale toimetada.
Eelarve arutelu
Järgmisena käsitleti eelarveid. Vaadati üle eelarve 2024 täitmist ja 2025 projekti. Ülevaate tegid tegevjuht Tõnis Korts ja juhatuse liige Priit Vahtramäe. Juhatuse liikmed esitasid küsimusi ja tegid ettepanekuid. Juhatuse liikmed ei kiitnud heaks keskuse katuse remondi fondi loomist. Pigem soovitati remont teha korraga.
Pingi annetuste kogumine
Järgmine teema oli annetuste kogumine jahimeeste pingi tarbeks. Sellest tegid ülevaate Marko Vinni ja tegevjuht. Vaja on kokku saada 18 000 eurot ja tubli algus on tehtud, lühikese ajaga on laekunud 600 eurot.
Järgmine juhatuse koosolek toimub 13. märtsil.
