Riigikogu keskkonnakomisjon kutsus kokku asjaomased, et arutada, kas ja kuidas vajab muutmist jahiseadus, kuivõrd avalikkuses on tekitanud palju emotsionaalseid ja vastakaid reaktsioone jahituristide sotsiaalmeedias jagatud fotod sadadest kütitud veelindudest.
Ministeerium ja jahimehed leiavad, et küsimus võib puudutada eetikat, ent seadusega on kõik korras, ornitoloogid nendega ei nõustu, vahendab ERR.
Sotsiaalmeedias levivad fotod välismaistest jahituristidest, kes on lasknud Eestis sadu laglesid või hanesid ja poseerivad siis oma saagiga. Paljude jaoks emotsionaalselt rasked fotod on pannud vaatama seaduseandja poole, küsimusega, miks võimaldab jahiseadus tappa arutul hulgal linde.
Pahased inimesed on algatanud ka petitsiooni veelindude seadusliku küttimise lõpetamiseks praegusel kujul. Algatus on kogunud juba üle tuhande inimese hääle, kes panevad ette võtta veelinnud väikeulukite nimekirjast välja, mistõttu on riigikogul kohustus võtta see menetlusse. Väikeulukitele nimelt küttimispiiri kehtestatud ei ole, ent hea tava näeb ette, et küttida ei tohiks rohkem, kui oma tarbeks ära kasutatase. Just eetika vastu paljude hinnangul jahituristid eksinud.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et eetikaküsimust seadusega reguleerida lihtne ei ole. Ta nimetab Eestis kütitavaid veelindude koguseid marginaalseteks ning leiab, et teema on mõne kontekstist välja kistud fotoga emotsionaalselt üle paisutatud. “Kui eelmisel aastal kütiti Eestis 12 000 veelindu, siis Soomes 400 000 kuni 600 000 veelindu. See arv on meie hinnangul siin marginaalne, nii väike,” leiab Korts.
Korts ütleb, et ka eestlased käivad näiteks Soomes metsise- ja tedrejahil, mistõttu peaks eestlased olema sallivamad ka Eestis käivate jahituristide suhtes.
Vaata lähemalt ERRist.
Vaata ka TV3 videolugu.