Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas 7. mai istungil algatada eelnõu jahiseaduse muutmiseks, millega lisatakse seadusesse nõue jahikülalistele kohustusliku koolituse läbiviimise kohta.
Komisjoni töös osalenud EJSi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on see eelnõu parim nendest variantidest, mis komisjoni laual on olnud. „Veel nädal tagasi oli esitamiseks valmis variant, mille kohaselt oleks välisriigi kodanikul tulnud koolitus läbida enne jahitunnistuse väljastamist, mis oleks olnud Eesti jahindusele oluline tagasilöök,“ selgitas Korts. „Oleme tänulikud nii komisjoni liikmetele kui Keskkonnaministeeriumile, kes viimasel hetkel jahimeeste ettepanekud aluseks võtsid ja eelnõud vastavalt muutsid,“ lisas Korts.
Vastavalt komisjonis kokkulepitule hakkab koolitajate ettevalmistamisega ja koolituse korraldusega tegelema EJS, kellel on olemas vastav kogemus, pädevus ja meeskond.
Kogu protsessi käivitas Eesti Ornitoloogiaühingu petitsioon. Selles sisaldusid mitmed ettepanekud jahiseaduse ning jahieeskirja muutmiseks. Näiteks soovisid ornitoloogid kustutada jahilinnud väikeulukite nimekirjast ning luua jahilindudele eraldi ulukikategooria. Samuti sooviti kehtestada rändveelinnuliikide küttimise mahud Eesti territooriumil ja lindude arv, mida on võimalik konkreetse loa alusel küttida. Samuti taheti kehtestada maksimaalne jahilindude arv, mille üks jahipidaja võib küttida ühe jahipäeva jooksul ja rakendada senisest rangemaid sanktsioone.
Neid ettepanekuid ei toetanud jahimeeste selts, keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ega riigikogu keskkonnakomisjon. Lahenduseks pakkus Keskkonnaministeerium koolitust. EJS on seda lahendust toetanud tingimusel, et see oleks ainult veelinnujahimeestele ning mitte enne jahitunnistuse väljastamist.
