Looduskalendri videosse jäi vaatepilt, kus metskitsede leitud toiduplatsile jõuab ka ilves.
Metsalagendikule puistatud poolest ämbrist teraviljast piisab, et juba paari nädalaga metsakaamera ette mõned metskitsed meelitada. Vilja maha kallamiseks lumest puhastatud koht sobib kitsedele ka pikali viskamiseks. Ei pea ju ise omale aset kraapima ja ninaesine on ka kohe külje alt võtta. Lõuna paiku on märtsi alguse päike kõige eredam, siis ongi mõnus ja soe pikutada ja silmi kissitades mäletseda. Tundub ka kõige ohutum aeg, sest juba õhtupoolikul võib metsalagendikule uudishimulikke külalisi oodata.
Märtsi päikeselised päevad on ilvestele märk, et tuleb kaasat otsima hakata. Nüüd muutuvad isasloomad õige liikuvateks ja suudavad päeva jooksul kümneid ja kümneid kilomeetreid läbi jalutada, samal ajal oma teekonda (uriiniga) märgistada ja kõike uudistada ning nuusutada. Päris tihti hulguvad metsakiisud piki külmunud kraave või metsasihte, mida nad peavad ka oma territooriumi piiriks. Sel ajal huvitab neid metsalagendikul pikutavatest metskitsedest hoopis rohkem vastassugupoole esindajad, aga ka paadunud seelikukütt tahab vahel süüa ja nii ka isailvesed. Loomulikult ei ütle ükski ilves ära kergest saagist. Tähelepanu kaotanud metskitsele võib see saatuslikuks saada. Ilves on väga uudishimulik, aga samas ka väga ettevaatlik loom. Kõike uut ja võõrast on vaja nuuskida ja uurida. Lõuna paiku metsalagendikul pikutanud metskitsed jätsid sinna maha ka oma lõhna. Inimese jäljerada tõi aga kraavi äärest metsalagendikule. Muidu enamasti nädalas korra mööda kraavi oma tavapärast ringi tehes põikas noor ilves õhtupoolikul, kui metskitsed olid juba lahkunud, mööda inimese jälgi lagendikule, et seal ringi vaadata.
Tarmo Mikussaar
Looduskalender
