Sel aastal tohtis lasta Eestis 61 karu, kuid mitmete põllu- ja jahimeeste ning ka zooloogide sõnul tuleks piiri kergitada ja jahiaega pikendada, sest Eesti talusid tabas tänavu seninägematu karunuhtlus. Osaliselt saab süüdistada tekkinud olukorras jahiturismi.
Eriti aktiivselt on asunud tungima karud inimeste territooriumile ja vara kallale tungima asunud just nüüd sügisel. Vahetult enne talveunne suikumist püütakse naha alla koguda täiendavat rasvavaru.. Hetke “lemmikroog” karude seas on mesitarude sisu ja silorullid. “Pilt oli üsna trööstitu. Tarud olid seal upakil ja raamid välja kistud. […] Selles mõttes ei olnud ilus pilt. Ei olnud ilus vaatepilt,” meenutas saates “Pealtnägija” Raivo Korp, Rae vallas Vaidasoo külas tegutsev puiduettevõtjas hobimesinik.
Meelehärmi valmistavad karud ka talunikele. “Kui niimoodi loomasööt tonnide kaupa karude kätte anda, siis meil varsti poes piima enam ei ole. Milleks siis me majandame ja asja ajame ja milleks neid loomi siis pidada üldse?” küsis naabripõllule osutades elupõline jahimees ja Jahimeeste mõttekoja üks asutaja August Kuuse.
Kasvav probleem
Tegu pole üksikjuhtumitega. Keskkonnaameti andmed kinnitavad, et kahel viimasel aastal võib täheldada karuintsidentide kasvu. 2017. aastal registreeriti 125 juhtumit, mis tähendab võrreldes eelneva aastaga 50-protsendilist hüpet. Tänavu 10 kuuga on 123 intsidenti juba kirjas. Aastate lõikes on rünnakukolded veidi erinevad. Näiteks tänavu on karude silovargusi eriti palju Pärnumaal. Need moodustavad registreeritud juhtumitest 75 protsenti.
Seda kummalisem on, et mullu ei pandud seal kirja ühtegi juhtumit. Keskkonnaameti tõi välja kaks võimalikku põhjust. Piirkonnas elavad karud avastasid need enda jaoks toiduallikana alles nüüd või ei teadnud kohalikud, et rikutud silorullide eest on võimalik taotleda riigilt kompensatsiooni.
Nuhtlust rohkem tekitavaid isendeid niisama maha lasta ei saa. Karu on kõrgendatud kaitse all ja igal aastal antakse välja piiratud arv küttimislubasid. Loomi saab seejuures küttida 1. augustist 30. oktoobrini. Kuigi sel aastal eraldatud 61 luba võib tunduda väikese riigi kohta palju, lasti limiit täis juba sisuliselt esimese kuuga. Seadus lubab Keskkonnametil limiidi täitudes eraldada täiendavat küttimismahtu, kuid tänavusel jahihooajal pole soovidele vastu tuldud.
Endine Tartu Ülikooli Zooloogia muuseumi direktor Nikolai Laanetu leidis, et Keskkonnaamet on täiendava küttimismahu andmisel põhjendamatult kitsi. “Kõik nuhtlusisendid ja need isendid, kes tekitavad suurt kahju, nende arvukust tuleb piirata või anda nendele eraldi küttimisluba. Sellega see populatsiooni seisund ei kahjustu,” laiendas Laanetu. Ameti käitumist pidas ta pigem võimu näitamiseks.
[…] Jahimees August Kuuse kinnitas, et näeb probleemi nuhtlusisendites: “Ma ei ole selle poolt, et läheme ja tapame suvaliselt maha. Selle poolt ma ei ole absoluutselt”. Aimar Rakko sõnul tuleks näha karu maha laskmist viimase võimalusena ja eeskätt peletusmeetmeid. Samas tunnistas ta, et inimasustuse ja inimestega ära harjunud loomadega ei jää tõesti muud üle.
Vaata lugu lähemalt “Pealtnägijast“.
