FACE kaitsebüroo vanemjuhataja David Scallan ning FACE Balti regiooni juht Linda Dombrovska arutlesid jahinduse mõju üle ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) ehk CAPi suhtes Euroopas. Ühiselt leiti, et ulukite populatsiooni säilitamiseks on ÜPP jahinduses väga vajalik.
Linda tutvustas videos, mida Bulgaarias toimunud konverentsil ÜPP suhtes arutleti ning uuris Scallanilt miks jahimeestele on ÜPP vajalik.
David Scallan rõhutas videos, et ÜPP-l on suur mõju bioloogilisele mitmekesisusele, sh jahiulukitele. „Oleme viimaste aastakümnete jooksul näinud sel alal suuri muutusi,” selgitas ta ja lisas, et „näiteks on väikeulukite, sh nurmkana ja halljänese arvukus vähenenud. Samas nendib ta, et märgatavalt on Euroopas suurenenud metssea ja hirvlaste arvukus, mis võib kaasa tuua probleeme põllumajanduses, eriti mis puudutab sigade Aafrika katku.
FACE plaanib ÜPP tegevuskava aastani 2020 tõhustada bioloogilise mitmekesisuse osas. Näiteks on neil kavas uus idee kuidas nn rohestamist efektiivsemate viisidega asendada, samuti on neil kavas teha tõhusamaid valikuid põllumajandusliku keskkonna kavale, mis arvestaksid jahiulukite, sh nurmkanade vajadusi. Hetkel kogutakse FACE liikmetelt informatsiooni milline oleks selles osas parim praktika.
Scallan mainis, et, kui me praegu ÜPP parendamisele kaasa ei aita, siis lähme vastuollu sellega, et bioloogiline mitmekesisus väheneb, mida on jahinduses äärmiselt oluline säilitada. „Suuruluki arvukuse vähenemisega kaotame jahipidamise võimalusi,” lisas Scallan. Ta rõhutas, et nii FACE liikmetel, riigi liikmesorganisatsioonidel kui ka ühiskonnal laiemalt on selles oluline roll. Enamik, eriti põllumehed soovivad, et ÜPP võimaldaks keskkonna tootlikust.
Dombrovska uuris kuidas ÜPP mõjutab nt Eesti ja Leedu jahimehi. Scallan selgitas, et riikides, kus väikeulukite arvukus on tõusnud ning põllumajandus intensiivistunud, on ÜPP tõttu läinud väikese ulatusega multifunktsionaalsed põllumajandussüsteemid üle suuremate intensiivsemate süsteemide juurde. „Sellega oleme kaotanud bioloogilise mitmekesisuse väga lihtsad ja toimivad süsteemid,” nentis Scallan. Näiteks põllumajanduses kasutatavad meetodid, teatud kemikaalid ja väetised ning seal liikuvad ja nakkusi edasi kandvad putukad on saanud peamiseks toidulauaks põldudel pesitsevatele lindudele. Samuti on see mõjutanud ka väikeulukite arvukust ning bioloogilise mitmekesistumise vähenemist.
Suurfarmid tähendavad tihtilugu seda, et seal on vähem põllumehi ja rohkem tehnikat ning seetõttu tekib see raskusi ka suuruluki majandamisel. Eriti tekitavad probleeme suured põllumaad ja/või mitmekesised põllukultuurid, mis on eluslooduse haldamisel väga raskeks väljakutseks.
17.‒18. aprillil toimus FACE konverents „Euroopa põllumajanduse mõju jahindusele ja looduskaitsele“, kus arutleti ühise põllumajanduspoliitika üle ning selle mõjule jahinduses.
