20. juunil toimus viimane juhatuse koosolek enne suurt suve.
Koosolek toimus Sagadi mõisas samal päeval kui avati vabariiklik trofeede näitus ja Eestis viibisid külas Euroopa riikide jahindusdirektorid.
Päevakord sisaldas endas viis sisulist küsimust. Koosoleku avas ja juhtis EJS president Margus Puust.
Esimese punktina arutati EJSi võimalikku koostööd Eesti metsaseltsiga. Metsaseltsi tööd tutvustasid EMÜ professor Hardi Tullus ja juhatuse liige Liina Laineveer. Juhatuse liikmetel oli palju küsimusi ja üldiselt toetati ideed koostööks ja kui tingimused on sobivad, siis ka liikmelisust metsaseltsis. Otsustati, et EJSi esindaja osaleb septembrikuus toimuval metsaseltsi juhatuse koosolekul.
Teise punktina arutati Eesti Jahispordi Liidu (EJSL) pöördumist EJS poole, kus taotleti toetust. Eesti Jahispordi Liit lähetab Euroopa meistrivôistlustele Eestit esindama meeskonna, kuhu kuulub kuus liiget. Kahjuks ei ole vôimalik liidul meeskonda rahaliselt toetada.
EJSL soovis esindusmeeskonna toetust kombineeritud jahipraktilise laskmise Euroopa meistrivôistlustel osalemiseks. Võistkonna osalustasu kogusumma on 1200 eurot. Juhatus arutas pikalt teemat ja erandkorras otsustati reservist laskureid toetada 50% osas ehk 600 euroga. Samas otsustati ka, et sügisel töötatakse välja lähenemine, kuidas ja kas erinevaid jahinduslikke projekte toetada.
Lisaks tutvuti RMKga koostöös välja töötatud riigimaa jahindusliku kasutamise projektiga. Lepingu väljatöötamisel osales EJS-i vastav töögrupp. Teema kandis ette juhatuse liige Rein Rosenberg. Leping ei ole ideaalne, aga ta on pooltevaheline kompromiss ja oluliselt kasulikum jahimeestele kui eelnev.
Muutused on põhiliselt neljas osas: samas kohas teistkordset kahju jahimehed hüvitama ei pea, sisse on kirjutatud mootorsõidukiga liikumine RMK maadel (mida enne ei olnud), haava kultuuri kahju puhul hüvitatakse ainult koristamine (mitte enam kultuuri uuendamine), kopra osas lepitakse poolte vahel kokku.
Loenda ulukit aasta teema oli mahukas ja sellest käsitleti ainult väikene osa ja lepiti kokku, et teema tuleb tõsiselt arutlusele sügisel, kus selleks pühendatakse üks koosolek.
Arutelu šaakali küsimuses juhtis juhatuse liige Priit Vahtramäe, kes on erinevates väljaannetes ennegi arvamust avaldanud. Ta näitas, kuidas šaakali arvukus on plahvatuslikult kasvanud ja jahimeestel tuleb olla väga hoolas šaakali küttimisel. Otsustati kutsuda jahimehi ülesse šaakalit aktiivsemalt küttima ja teha ettepanek keskkonnaministeeriumisse šaakali jahiaja pikendamiseks.
Samuti tehti ettepanek eemaldada küttimise takistused, nagu näiteks kohustuslik teatamine küttimisel ja proovide kogumine.
Järgmine koosolek toimub septembris.
